Blog
Ahjusoe leib…
… ehk kuidas ma leivategemise pisiku sain! Osalesin 24. novembril, siis kui tervet Tallinnat oli tabanud lumesadu, leivakoolitusel. Äärepealt polekski koolitusele jõudnud, kuna kui ikka auto lumme kinni jääb, siis naljalt Kristiinest Viimsisse tipptunnil ühissõidukiga ei jõua. Mina imekombel jõudsin siiski autoga, pärast seda, kui auto vangistusest päästeti. Koolituse viis läbi äärmiselt tore ja suur leivaküpsetaja Annely Maksan äärmiselt soe ja südamlik inimene. Tore oli kuulata asjakohaseid õpetussõnu, kuid eelkõige jäi meeldivalt kõrva see, kuidas leiba tuleb valmistada armastusega, siis jagab ka leib sulle maitsvat armastust vastu…
Sellise mõttega hakkasingi oma esimese leivateoga pihta. Tegin tavalist rukkileiba, seemneleiba ning rukkileiba praesibula ja peekoniga. Poleks uskunudki, et esimene leivategu lõppeb nii maitsvate pätsikestega. Olin endale sisendanud, et ega esimene leib ei peagi välja tulema, aga oh imet kukkus täpselt vastupidi välja. Käed juba värisevad uute leibade tegemisele. Ja luban, et homme küpsevad juba ahjus uued leivad.
JUURETISE VALMISTAMINE
Sega pett/keefir/ õunamahl ja paar viilu rukkileiba. Pane vedelikku niipalju, et leivaviilud oleksid kaetud. Jäta segu paariks päevaks sooja ruumi käärima.
LEIVA VALMISTAMINE
Sega peotäis juuretist 1 liitri käesooja veega. Lisa juurde niipalju rukkijahu, et moodustuks keefiri paksune kört. Lisa ka paar supilusikatäit linnase ekstrakti. Kata kauss pealt rätikuga (veel parem, kui mähid kausi teki sisse) ja jäta kauss sooja kohta hapnema ca 12ks tunniks (kui kuskil toas põrandaküte, pane kauss sinna). Et leiva kerkimiseks olev keskkond oleks piisavalt soe on soovitatav katta kauss soojema tekiga.
Õigesti käärinud juuretisel on pealmine pind vahune – nagu oleks klaasi kalja valatud. Seejärel lisa paksu vahuga käärinud juuretisele 6 tl soola ja 2 dl suhkrut. Lisa vähehaaval juurde rukkijahu ja peotäis nisujahu (nii kerkib taigen õhulisemaks). Võid lisada ka mitmeviljajahu, kui ei soovi vaid rukkijahust leiba. Taigen peab jääma nii paks, et sõtkudes hakkab taigen justkui lörtsuma. Soovitav on lisada paar teelusikatäit jahvatatud koriandrit, nii tuleb rukki maitse rohkem esile. Seejärel võta peotäis taigent järgmiseks leivateoks ning pane karbiga külmkappi (juuretis seisab külmkapis värskena ca 2-3 nädalat).
Ülejäänud taignale lisa soovitud lisandeid (seemneid, lihatükke, sibulat, rosinaid jne) Vormi taignast leib või aseta leib küpsetuspaberiga vooderdatud vormi (täida taignaga 2/3 vormist. Kasutan 1 liitrist keeksivormi. ) ning lase rätiku all soojas kohas ca 4-5 tundi kerkida.
Pane ahju põhja kauss veega ja pintselda paar kord kõpsemise ajal koorikut. Küpseta järgnevatel temperatuuridel:
250 kraadi juures 20 min
220 kraadi juures 10-15 min
200 kraadi juures 10-15 min
180 kraadi juures lõpuni
Ilusat elamusterohket leivategu!
Tunnen huvi, kas seda linnase ekstrakti on poodides müügil?
Ikka on, mina ostsin Selverist. Otsisin seda mööda poodi ringi, lõpuks leidsin sealt kus õlled asuvad.
Oletan, et see linnaseekstrakt on sama, mis maltoosa? See on õlle tegemiseks mõeldud igatahes. Mu vend sai selle kord oma õelt jõuluks 😉
Tubli leivameister oled! Ma üllatusin, et nii suur kogus ka soola ja suhkrut. Ma olen seni pannud sama koguse peale kuskil 1-2 tl soola ja suhkrut mitte üldse. Just panin uue taigna hakkama, siis proovin ka suhkruga. Mu ema on jah aina rääkinud, et soola liiga vähe…
Muide, Eesti Päevalehe vahel ilmus umes nädal tagasi lisaleht “Talvitaja”, seal on ka leibadest juttu.
Tegelt ma ei ole anonüümne, Maris olen, aga ta ei lase mul muidu kommenteerida.
Tahtsin veel seda ka öelda, et ma lugesin kuskilt, et hirmkõva kooriku vältimiseks tuleks koos leibadega ahju panna ka veekauss. See siis aurab ja koor peaks pehmem saama.
Häh, ma olin hooletu lugeja. Sa ju kirjutasid ka kausist.
Ja ma nüüd lõpetasin kommenteerimise 😛
Tere-tere Maris, kusjuures see veekausi juut mul ka kirjas, vahetult enne seda, kus kirjas sobivad ahjutemperatuurid. Mina asendan kausi suurema ahjupanniga, mille valan vett täis. Kusjuures, mina ka algul vaatasin et oi-oi niipalju soola, aga kuna sain selle retseptiga leiba maitsta, mis oli tohutult hea, siis minu arvates on see täiesti sobiv kogus. Lisan niipalju, et soola panen taignale triiki lusikatäie, mitte kuhjaga!
Ma juba jõudsin ette selgitamisega:D Aga jah linnaseekstrakt on sama mis maltoosa. Otsisin seda maitseainete juures poes end täiesti segaseks. Lõpuks selgus, et see asub hoopis õllepudelite kõrval:D
Tere Ragne!
Mul ka huvi selle leivaküpsetamise vatu 🙂
Vaatasin su retsepti ja tekkisid mõningad küsimused…
1.Kui palju petti,keefiri ja õunamahla tuleb panna juuretisele?
2.kui järgmine kord hakkan leiba küpsetama, siis panen sinna eelmisest korrast järelejäänud juuretist ning ka eelmise korra leiva taigend või?
3.millega pintseldad leibu ahjus kas munaga,õliga…?
Vabandan, kui väga rumalad küsimused esitasin aga ei saanud tõesti aru ja kokkamine on mul väga algeline 🙂
Aga ette tänades Helena.
Küsimuste tekkimisel on ikka õige küsida:)Vastan hea meelega:
1. Juuretise valmistamiseks võta mõned leivaviilud ning vala peale niipalju petti, keefiri või õunamahla, et leivaviilud oleksid kergelt vedelikuga kaetud.
2.Järgmiseks leivateoks, tuleb võtta vaid leivataigent (mis siis ongi järgmise leivateo juuretis). Järgmise korra juuretis tuleb võtta siis, kui oled paksu vahuga käärinud juuretisele lisanud vajaliku koguse soola, suhkrut, rukkijahu ja nisujahu (joonisin selle leiva tegemise õpetuse juures alla).
3. Leiba pintseldan ahjus tavalise kraaniveega.
Loodan, et vastused ei olnud segased ja aitasid. Kui tekib veel küsimusi, vastan meeleldi!
Helena! Aja mil, pead juuretise võtma järgmiseks leivateoks tegin punaseks (allajoonimise asemel):)
Aitäh!
Täna proovin juuretise käima panna.
Ei tea, kust see leivategemise isu tuli vist Evelin Ilveselt ta muud ei räägigi ju :).
Annan teada, kui leib ükspäev valmis saab…
Sulle aga edu ja tänud väga laheda kodulehe eest.
Helena
Jään kindlasti tulemusi ootama! Eks see Evelin Ilves algne leivategemise reklaamija vist oli jah:)
millega peaks vormi määrima, kas leib sinna külge ei jää?
Mina määrin vormi kergelt võiga kokku ja seejärel vooderdan selle küpsetuspaberiga. Nii tuleb leib pärast vormist ilusti välja!
aga mul ei tulnud küpsetuspaber leiva küljest ära, ja leival ei moodustunud koorikut 🙁
Huvitav?!?! Kas küpsetasid ikka alguses tugevamal kuumusel ja siis järk-järgult hakkasid alandama ahjukuumust? Sest küpsemise alguses kuumema temperatuuriga küpsetamine on üks peamistest kooriku moodustamise põhjusteks.
A kust rukkijahu saab?
see asub poodides sealsamas riiulis, kus nisujahugi.
Kas keegi teab, miks mul peale jahu lisamist ja vormi panekut leib eriti kerkida ei taha (ainult minimaalselt) ja ahjus hakkab kerkima ning koorik läheb lõhki? Veekausi panin põhja, nii et niiskuse puudust ei tohiks olla. Kõige veidram on see, et esimesed 3 korda kerkis väga hästi ja tuli leib ideaalne aga 4-55 kord täitsa untsus- ka seest on veidi plögane. Temperatuur on valitud sama mis siin soovitatu.
Üldiselt on ahjus leivakooriku katki minemine tingitud liiga vähesest leivataigna kergitamisest, kuid kui juba vormis taigen ei kerki, siis kardan, et kahjuks ei ole sinu juuretis enam miskipärast elujõus.
Minu ühel tuttaval juhtus nii, et hoidis juuretist liiga kaua leos (12 tunni asemel 24 tundi) ning juuretis käis üle ja pärast seda samuti enam juuretis ei töötanud.
Prooviks ka leiba küpsetama hakata.Millist leiba juuretise valmistamiseks?Kas võin veel vahel küsida kui küpsetamiseni jõuan?
Tänud ette.
Tore kuulda, et leiva küpsetamise populaarsus järjest kasvab:) Juuretise valmistamiseks oleks kõige parem rukkileib.
Küsimuste tekkimisel vastan suurima hea meelega:)
Palun veelkord nõuannet- arvasid, et mu juuretis nn.surnud. Proovisin uuendada – panin vee ja maltoosaga ning veidikese rukkijahuga käärima, veidi 12 tunni möödudes vahutas, lisasin veel suhkurt ja jahu ning kääritasin soojas veel 12 tundi- vahutas korralikult. Tegin taigna, kergitasin, ahju ja jälle vana jama- koorik pragunes ja seest nätske. Aru ma ei saa, sest vormis ta ju kerkis normaalselt.
Kas lisad leivale ka mingeid lisandeid? Mahlased lisandid (näiteks ananass, porgand) suures koguses jätavad ka leiva nätskeks.
Teine asi veel, kas su ahi näitab ikka õiget temperatuuri? Paljud ahjud valetavad temperatuuri suhtes, kaasa arvatud ka minu ahi. Soetasin endale ahjutermomeetri, et näha milline on tegelik temperatuur ahjus.
Leiva pragunemise põhjus võib tingitud olla ka sellest, et kui taigen vormi panna, siis tuleb see pealt korralikult ära siluda , et ei jääks sisse pragusid, mis võivad ahjus olles lahti minna.
Küsimus veel, kui paksu taigna sa tavaliselt teed? Soovitan teha sellise taigna, et kui seda sõtkud ja kuuled, et taigen hakkan nö lurtsuma.
Loodetavasti on sellest jutust natukenegi abi:)
Leivale mingeid lisandeid peale koriandri ei ole pannud, taigna olen vormis väga korralikult märja käega silunud. Taigen on umbes sellise paksusega nagu pärmitaigen, kui plaadisaia teen-st. veidi vedelam kui pätsisaia puhul Sõtkudes teeb ja sellist lurtsuvat, lörtsuvat heli. Ahju termomeetri õigsust kahjuks ei tea, ahi on keeratud soojema peale kui saia tehes, nupp on 200 ja 250 vahel. Mul vahekraade ei näita. Kas leivale sobib pigem lühemaaegselt kuumem või pikemal veidi madalamal temperatuuril küpsemine? Tänasel leival on vaatamata küpsemisjärgsele niiske räti vahel jahtumisele ikka päris kõva koorik.
tundub, et teed kõik õigesti…
leiva küpsemise põhimõte seisneb selles, et alguses suuremal kuumusel tekiks koorik leivale ümber ning seejärel kui temperatuuri madaldada, peab hakkama küpsema leiva sisu.
ei oskagi öelda, mis valesti, kaldun arvama, et viga äkki ikkagi juuretises. Ega sa juhuslikult Pärnus ei ela? Heameelega võin oma juuretist jagada:)
Aitäh Ragne juuretist pakkumast aga elan Tartus ja veidi kauge Pärnusse juuretise järgi tulla. Proovin veel nädalavahetusel juuretist nn. reanimeerida, ehk saan leiva uuesti korda.
kahju, et nii kaugel… aga loodame, et saad juuretise korda;)
Jagan siis juuretise nn.reanimeerimise kogemust- panin olemasoleva veidi viletsalt töötava juuretise 0,5 l naturaalse õunamahla ja 2 spl. suhkruga 12 tunniks sooja käärima, hommikuks vahutas ja “elas” toredasti, lisasin 0,5 l sooja vett, rukkijahu, peotäie kaerajahu, soola, 2 dl suhkrut, sõtkusin ning vormidesse kerkima, 6 tunni möödudes oli vorm täis kerkinud ja uskumatult maitsev leib sai- koorik katki ei läinud ja nätske ka mitte.
Aitäh, Ragne, toetamast!
aga kas leiva kerkimise ajaks tuleb ta pealt märjaks teha? Mul nimelt praguneb juba kerkimise ajal leib pealt katki, või pärast kerkimist tuleb uuesti siluda veega pealt?
Anonüümne – Tore, et juuretis taas tööle hakkas:)
Ave- Taigent vormi kerkima pannes tuleb leib pealt ilusti ära ja siluda, seda on hea teha märja käega. Konkreetselt taigent märjaks pole vaja teha. Ning pärast kerkimist ei ole vaja veega pealt siluda.
Äkki aitab pragunemise vastu see, kui teed leivale vormi pannes nö ristimärgid peale (mina vajutan kahe sõrmega kolme kohta (äärtesse ja keskele) augud sügavale taignasse sisse.
Tere! Väga huvitav.
Olen proovinud pärmiga leiba ja siit lehelt sain indu, et proovida juuretisega.
Küsimus hoopis ahju kohta. Kust hangitakse ahju termomeetrit? (mul ka ahi valetab) Kas võib huvi pärast küsida, mis marki ahjuga tegu?
Aitäh ja jõudu leiva tegijatele.
Soovitan kindlasti juuretisega proovida. Sellest ajast kui koolitusel käinud, pole enam poest leiba ostnudki, koduse leiva hea maik on ikka hoopis teine.
Mina soetasin ahjutermomeetri endale Tallinnast Kadaka Selverist (maksis 49.-), termomeetrid olemas ka Kristiine Prismas. Üldiselt tasuks vaadata sealt poodidest, kus müüakse majapidamistarbeid.
Endal Hansa elektriahi, kuid tean et mitmed ahjud (olenemata firmast) valetavad.
Jõudu leivaküpsetamisel!
Minul on küsimus, et kui palju on see peotäis juuretist? Kas ma pean võtma peotäis seda leiba, mis on paar päeva käärinud või peab seda võtma koos selle vedelikuga. Olen ise ka leiba teinud, aga veidi teistsuguse retsepti järgi. Ei teagi, tundub, et ei tule päris see nagu peaks. Ma ei saa täpselt ka aru, kui paks see tainas siis lõpuks olema peab. Kas seda peab saama voolida või ei? Ja kas sõtkudes peab ta tulema kausi küljest lahti või peab olema selline vahepealne?
Tänud
Liisi
Peab võtma peotäie kogu portsust.
Taigna paksus oleneb sellest kas teed leiba vormiga või ilma. Ilma vormita tehes tuleb teha paksem leivataigen, et see siis kätega vormides laiali ei valguks.
Taigen peaks ikka kausi küljest lahti tulema.
Loodan, et oli natukenegi abi!
minul küsimus selle nii öelda reanimeerimise kohta. alguses ei olnud kerkimisega probleeme, aga nüüd viimased korrad ei ole enam nii hästi kerkinud. turgutakls ka natuke, aga pole naturaalset õunamahla. kas võib selle asendada käesooja veega? või keefiriga? või veel millega?
Mina soovitaksin turgutada keefiri või petiga!
aitäh kiire vastuse eest. lähen siis kohe seda tegema. loodetavasti õnnestub 🙂
palun-palun:)
Tere taas!
Näe, mõtlesin ja arutlesin erinevate retseptide yle ning proovisin uuesti. Too retsept, mis mul enne oli ei näinud ette seda, et tainast peaks sõtkuma, aga mulle tundus, et leib ei tulnud ikka SEE. Eile siis proovisin ja sõtkusin, tegin pealt veega märjaks, et koor ainsana ei kerkiks….Ja ennnäe imet- leival hoopis teine tera 🙂
Mul on hea meel, et Sa Ragne, oma blogis sellest põhjalikult kirjutanud oled ja pilte lisanud. Olen ka teisi blogisi uurind, aga liiga segased teised. Mõtlesin ka juba minna koolitusele, aga nyyd paistab, et polegi vaja.
Aitähhhh!
🙂
Liisi
Tere Liisi:)
Selline tagasiside teeb tuju rõõmsaks:)
Tere,
Küsimus juuretise kohta. Kas panen lihtsalt leivaviilud kaussi ja kallan keefiri peale ning lasen nii paar päeva seista? Esimest korda segan alles siis kui hakkan taigent tegema?
Tänud ette,
teine Liisi 🙂
Täpselt nii. Käärimise protsessi vahepeal segada ei ole vaja:)
Tere jälle!
Leib valmis, aga koorik pragunenud ja seest nätske 🙁 Maitse aga hea! 🙂
Kas probleem võib olla selles, et juuretis alles noor? Vormis ei kerkinud ka eriti… 🙁
Tegelikult panin suurema osa taignast vormi ja väikese pätsikese vormisin eraldi. Väike päts kerkis ilusti ja ei pragunenud ja…!?
Teine Liisi
Tere-tere!
Noor juuretis võib olla esmaseks põhjuseks, miks seest nätske ja ei kerki, aga kuna sul väike päts kerkis ilusti, siis võin pakkuda, et suurem leib küpses ahjus liiga vähe aega (iga ahi ju erinev). Pragunemise kohta küsin niipalju, et kas lasid piisavalt kerkida?
Tänud! 🙂 Mõlemad pätsid kerkisid 4 tundi. Väike päts oli ilusti kerkinud, aga suur väga vähe…
Kas see on normaalne, et leiva koorik jääb jube kõva? Tegin kõik õpetuse järgi, aga leiba on raske lahti lõigata 🙁
Leivakoorik peab ikka pehme jääma.
Kooriku liigselt kõvaks muutumist aitab ära hoida, kui leibasid küpsemise ajal veega pintseldad. Samuti aitab kooriku kõvenemise vastu see, kui asetad küpsemise ajaks ahju veega täidetud anuma.
Tere!
Minul on selline küsimus – millal peaksin hakkama leivateoga pihta (kui juuretis olemas), et saada leiba süüa nt laupäeva õhtul?
Uurin seetõttu, et praegu tundub, et peaksin hakkama täna öösel kella 3 ajal leiba küpsetama, kui kõik teha nii, nagu õpetatakse:)
Ja veel – erinevatest allikatest olen lugenud, et taigen (koos juuretisega) peab kerkima ja ise alla vajuma.
Mul on praegu taigen kerkinud eile õhtust saadik (tegin selle umbes täpselt 22 tundi tagasi) Taigen on kerkinud u 2-kordseks, aga alla pole vajunud.
Uurin seda seetõttu, et eelmistel kordadel tuli mu leib seest nätske (justkui liiga vähe õhku oleks taignas) ja ma ei mäleta ka (tegin leiba vist u 10 kuud tagasi u 3 korda), et ta siis oleks alla vajunud.
ja veel – kas tõesti peaks vormis laskma leival veel 4-5 tundi kerkida enne kui ahju panna? Erinevatest allikatest on soovitus paari tunni kanti. Kas äkki sellest tulenevalt ongi mu eelmised leivad olnud liiga nätsked?
Kui sul juuretis olemas ning soovid laupäeva õhtuks leiba saada, siis soovitaksin eelmine õhtu ehk siis reede õhtul leivajuuretise ca 12 tunniks hapnema panna. Kui näiteks paned reedel kell 11 õhtul leivajuuretise likku, siis järgmisel hommikul kella 11 ajal valmistad sellest leivataigna, mille paned siis ca 4-5 tunniks (soovitavalt leivavormi) kerkima. Selle arvestuse järgi pistad leivad ahju 3 või 4 ajal päeval ning saadki laupäevaõhtuks ahjusooja leiba:)
Miks sul taigen nii kaua kerkib? See on kindlasti liiga pikk aeg ning üldiselt taigna alla vajumist ei soovitata, sest siis on oht et leivad enam uuesti ahjus üldse ei kerki. Üldiselt on nii, et leivajuuretise paned veega likku hapnemaca 5-12 tunniks. Seejärel lisad käärinud juuretisele soola, suhkrut, jahu ning vajalikud lisandid ning seejärel sõtkud sellest taigna, mille siis paned kerkima ca 4-5 tunniks leivavormi või siis lihtsalt ilma vormita tavalisele ahjupannile ning seejärel lähebki leib ahju.
Kui sul on tunne, et leivas on vähe õhkus, siis soovitan taigent kauem sõtkuda. Mina kasutan sellist sõtkumisviisi – surun rusikaga taignasse ning siis teen taigna sees rusika lahti. See aitab tekitada õhku taignasse.
Loodetavasti oli eelnevast kasu ning kui küsimusi tekib või kui midagi jäi segaseks, siis vastan ja aitan hea meelega:)
Võin vist nüüd öelda, et tänu sellele retseptile sai leib minu jaoks uue tähenduse.
Nagu esimene kord ikka, leivategu ideaalselt välja ei tulnud, sest koorik jäi ikka üsna kõva ja leiva alumine pool kõrbes suht mustaks, aga maitse oli siiski superhea ja osadele inimestele, kes leiba maitsesid, meeldis see kõva koorik hoopiski kõige rohkem. Järgmine kord proovin veekausi-nippi.
Kasutasin siis juuretise jaoks Rukkitasku koorikleiba ja Gefiluse keefiri, mis oli oma nädal aega üle säilivusaja läinud (mingil veidral põhjustel vedeles selline vanematel külmkapis). Kuna maltoosat poest leida ei õnnestunud, siis ostsin Nordicu kaljapaki ja kasutasin 2 pätsi koguse jaoks umbes 1/3 ühest linnaseekstrakti pakist. Tuleb väjla, et ka nii saab, asi toimis suurepäraselt! 🙂
Suur tänu, Ragne! Sinu blogist saab häid ideid!
Kadri – tõsi kodu tehtud leib on ikka hoopis midagi muud. Mina pole juba pikka aega poe leibade poole vaadanud. Ja esimeste leivategudega ikka nii, et juuretis veel nõrk, nii et leib jääb seest nätske.
Aga edu ja jõudu edaspidiseks leiva küpsetamiseks!
Tere Ragne 🙂
Panin just oma eiteamitmenda leivalaari kerkima… tänan veelkord juuretise eest. Tegin Sinu saadetud purgi muide lõpuni – oma kolm korda sai sellest vist (täpselt enam ei mäleta):)
Olen siis leiba küpsetand nüüdseks veidi üle kuu aja ja nädalas korra kindlasti (keskmiselt vist isegi rohkem). Teen silikoonist keeksivormidega kolmveerandkogusega ja saan kaks kena-maitsvat pätsi 😛
Ja Sinu blogist võetud retsepte teind veel teisigi – seni kõigiga üliväga rahule jäänd, niiet jätka samas vaimus 😉
kah Kadri 🙂
Tore Kadri on kuulda, et oled koduse leivategemise juurde jäänud;) Leiva teen ise umbes sama tihedalt kui sina, ainult et kolm pätsi korraga, kusjuures viimasel ajal olen avastanud, et õudsalt hea leib tuleb pizzamaitseainega. Panen koos veerand klaasi vedela juuretise paki pizzamaitseainet seisma (nii annab paremini maitset) ning kui leivataigna teoks läheb, lisan selle taignale. Soovitan proovida!
Ragne – mul on sulle küsimus. Loen su leivaretsepti ja jään arusaamatuks. Sa nimelt ütled, et võta peatäis tainast juuretiseks. Selle järgi võiks oletada, et võtad ikka juba päris paksu tainast. Samas on siis kommentaaride väidetud, et sinu antud vedelast juuretisest sai teha mitu laari. Milline see juuretis siis peaks jääma – vedel või ikka paksem – mida ma kappi panen? Ja veel sõtkumisest. Vaatasin maalehe võrguväljaandes, et seal se leivateo õpetses ei sõtkutagi leiba nii nagu ettekujutus on jäänud vanast ajast – hoopis lusikaga segab. Oskad sa selle kohta midagi öelda?
Anonüümne – selle nö vedela juuretise all ongi mõeldud sedasama taigent, juuretiseks on siis nö see paks taigen, millest ülejäänud osa paned vormidesse kerkima. Järgmiseks korraks kõrvale pandud leivateo juuretis aga muudab natuke oma olekut (kerkib ning hakkab kihisema).
… unustasin teise osa kirjutada, nimelt siis selle mis puudutab taigne sõtkumist. Nii nagu leivakoolitaja Annely Maksan on öelnud, leian ka mina et lusikas ei suuda ilmaski hõlmata nii suurt osa taignast kui käed. Ühesõnaga tuleb kätega segades taigen õhulisem ja kohevam, sest lusikaga segades pole võimalik ju taignasse nö õhku tekitada:) Nii et jääme ikka vana-aja tehnika juurde:)
Vabandust – ei osanud oma nime panna ja jäin anonüümseks. Kui su jutt vastab tõele,e t see tainas peaks ise edasi mullitama ka külmikus, siis on minu omaga ilmselt asjad kehvapoolsed – ta nimelt ei mullitanud midagi 🙁 Oskad soovitada, mis võiks teha või mille viga? Leiba olen nüüd mõned korrad küpsetanud – kuid kuni viimase korrani tegin seda nn vedela juuretisega (vatavalt selle inimese õpetusele, kellelt sain juuretise) – s.t. sõtsin juuretise sellest osast, mis oli 12 tundi seisnud kuid millele polnud midagi juurde lisatud (seega siis suhkruta, maltoosata jne. . Viimane kord võtsin sinu õpetuse järgi siis juba praktiliselt valmis tainast – aga ngu juba öeldud – see küll ei mullitanud/kihisenud. Samas on mul praegugi esimene hapnemine üleval – ja see kihiseb küll. Ometi on minu leibadel üks viga – veidi nätsked. Korra (lähtudes jälle maalehe videost) sai jahu tunduvalt rohkem – ja tol korral tuli leib küll mitte nätske, aga seevastu vähem nmaitserikas. Tundus, et mu perele maitseb pigem nätsakas ja edaspidi olen seega “jahu kokku hoidnud”. Oskad sa umbes öelda – palju sina jahu lisad?
Ester – alias Ullike NAmis (muide -tea miks namis leivateo kohta miskit pole – ikkagi eestlased ju :))
Tere Ester:) Selle taigna kihisemise kohta ütlen, et ta peab nö elutsema, selles mõttes et ta ei tohiks olla lihtsalt tuim taigna tükk. Pisikesed mulliaugukesed võiksid ikka olla, et oleks näha et juuretis ikka elus oleks. Kui sul tainas aga külmikus ei elutse, siis soovitan selle paariks tunniks külmikust välja võtta ning rätikusse mähituna soojemasse kohta seisma panna, seda siis koos karbiga, milles juuretis (viimasel ajal olen seda meetodit kasutanud ka juba siis, kui taignast juuretise eraldan, hoian soojas tunnike ning siis panen alles külmkappi)
Juuretist tuleb võtta ikka sellest, millele lisatud juba vajalikud jahud. Kas sul tuli üldse leib välja, kui ainult leotatud juuretisest järgmise korra juuretise eraldasid?
Kui hapnedes kihiseb, siis on kõik korras. Minul tuleb hapnedes päris korralik vaht peale.
Nätskuse põhjuseks võib olla juuretise liigne noorus ja sellest tulenev jõuetus. Aga ma saan aru, et sa oled juba saanud selle juuretise kellegilt, siis ei tohiks juuretis jõuetu olla. Teine nätskuse põhjuseks võib olla taigna liiga vähene kerkimise aeg. Olen märganud, et kui lasta kerkida ca 5-6 tundi enne ahju panemist, siis tulevad leivad tunduvalt kohevamad, kui 3tunnise kerkimise tagajärjel.
Kahjuks jahu kogust ei oska öelda, kuna lisan seda tunde järgi, väga tugevat taigent aga ei tee, kuna ma ei jõua seda lihtsalt sõtkuda:) Aga mida rohkem jahu seda tummisem leib ning sellest lähtudes olen ka pigem vähem jahu pannud kui rohkem. Aga taigen vedel mul ka ei tule, Selline keskpärane:) Tuli nüüd pikk jutt, aga loodan et oli abi:)
Eter: minul näiteks jätkub 1,5-kilosest Veski-Mati rukkijahu pakist kaheks leivakorraks ja jääb vist natuke ülegi. Igaksjuhuks täpsustan veel üle, et teen siinantust kolmveerandkogusega ja saan kaks pätsi. Ehk siis 4 leiba 1,5-kilost jahust.
Ja Ragne: lihtsalt uudishimust… kolmveerandkoguse jaoks võtan juuretist tunde järgi, no ikkagi nii umbes peotäis. Kuskilt eestpoolt lugesin, et ka juuretist tuleb vastavalt tehtavale kogusele võtta. Aga mis see pahasti võib teha, kui juuretist nö üle võtta?
Kadri
Jahu kogus oleneb suuresti ka sellest millise firma rukkijahuga on tegemist. Osad rukkijahud imavad rohkem vedelikku teised vähem.
Kadri – nii väikese koguse juures erilist vahet ei ole, püüan lihtsalt täpne olla:) Kui aga juuretist liiga palju, siis tuleb leivale tugevam käärimise/hapnemise maitse juurde.
vedelast juuretisest tuli kenasti…ja seekord ka sinu variandist tehtuna:) Tõsi – leib on ikka üsna hapuka maitsega – seekord kerkisid tainas kaua ja hiljem vormiski veel tunde – maitse ise on hea, kuid mu haput mitte kannatav magu ütleb, et on hapu. pole lugu – eks siis sõõn vahepeal saia:). Tänud sulle, Ragne, õpetuse eest. Proovisin ka sinu hakklihamufiineid – nämm! Isegi kassil ütles närv üles. Nimelt jäi hakklihamuffinite taldrik kilega kaetunaööseks kapi peale ja kass – kes oli solvunud, et talle õhtul hüva rooga ei pakutud – oli teinus iseteenindust. Paistis, et maitses 🙂 See loom on nimelt veendunud, et kõik mis perenaine ahjust võtab, on superhea. Olgu selleks siis hakklihatoode või vastlakukkel või cannele – kõik sobib. Erand on ainult leib – ja seda viimast on viimasel ajal ahjust kõige rohkem tulnud.
Ester
Ester – äkki paned juuretist liiga palju, siis võib ka leivale kääritanud maitse tekkida. Mul nii kahju, et sul leib hapu tuleb:(
Aga see eest on tore, et hakklihamuffinid maitsesid ja et kiisu ka ampsu sai:)
Minu 5 aasta kogemus leivaküpsetamisest:
Leiva hapusus võib sõltuda ka sellest, kui juuretis jääb pikemaks seisma, kui 12 tunniks. Ja soolasusest lugesin ka siit, et pannakse vist oli 2 tl!?soola. Ise panen julgesti 6 tl ja meresoola, muidugi mitte kuhjaga. Sukrut 150dl julgesti, kuigi retseptis on 200dl. Aga seda võib varieerida oma maitse järgi. Jahu panen 1,200kg , kui teen vormis leiba aga kui teen pätsina, siis 1,400kg Sellest kogusest tuleb kaks vormi/pätsi. Vormid on mul vanad alumiiniumvormid 28x11cm. Küpsetuspaberi panen vormi nii, et ainult keskele, otsad pritsin õliga, või siis, kui leib on valmis, ajan otsad noaga lahti juhul, kui kinni kipuvad jääma. Küpsetan leiba 20 minutit 200°C, siis alandan temperatuuri 180°C:ni ja veel 20-25 minutit. Veekaussi ei kasuta. Kasutan küll sisetemperatuuri mõõtmiseks vastavat termomeetrit. Leiva temperatuur peab seest olema 98°C, siis ei jää leib tooreks. Ahjust võttes kummutan leivad vormist, katan märja rätikuga ja selle peale panen veel kuiva rätiku.
Aga leivaküpsetamise kogemus tuleb kõik aastatega ja katsetustega. Kui põhileib tuleb OK, siis võib hakata katsetama igasuguseid täidiseid ja lisandeid. Ja igaüks leiab lõpuks omale sobiva. Alustada tuleb ikka alati sellest põhiretseptist.
Tere Ragne!
Kõigepealt suured tänud väga meeldiva lehekülje eest! Siinsed retseptid on vaimustavalt head ja tulevad alati hästi välja!
Vajaksin aga hädasti leivaküpsetamise nõu: sain juuretise tuttavalt, kellel leivad kõik hästi välja tulevad. Tegin esimesed leivad toidutare õpetuse kohaselt, mis erineb veidi siinsest, kuid mitte ka väga oluliselt (seal tuleb tainast kaks korda kergitada, esmalt kausis ja seejärel vormis. Juuretis tuleb võtta peale esimest 2-3h kerkimist ja enne vormidesse kerkima panekut).
Leiva koorik pragunes, leib jäi seest nätskeks. Tegin seekord pätsileiba, taigen sai ka liiga vedel selleks. Järgmine kord tegin leiba vormis, enam ei pragunenud, kuid ikkagi nätske. Kolmas kord sama jama. Juuretis ei kihise ega tee miskit, on nagu tavaline taignaplönn… Kuid kääritades tekib ikka väike vaht peale ja hapuks läheb kenasti.
Eile proovisin siinsete kommentaatorite kogemuste kohaselt juuretist reanimeerida: panin ta 500ml õunamahla, 2sl suhkru, 2sl maltoosa ja 2dl rukkijahuga hapnema. 12h pärast oli väike vaht peal, kuid mitte suurem kui veega kääritades, pigem väiksem. Tegin leivad ära: pragunesid kohutavalt ja seest väga nätsked (põhimõtteliselt tainas). Lasin kerkida vormis 6h, niiet selles ei saa asi olla. Kergitasin ahjus, mis oli keeratud hoidma ca40 kraadist temperatuuri. Küpsetasin sinu juhiste kohaselt.
Oskad sa aimata, milles võib olla viga?
1. Kas juuretis võis saada transpordil kannatada kui selle tuttava käest tõin (seisis eelnevalt külmkapis kaanega plastkarbis, ca 2,5h oli mul kotis autos, pärast jälle külmikus)?
2. Kas võib olla, et jahu kogus on vale (panen liitri vee kohta orienteeruvalt 13-17dl jahu)?
3. Äkki ahi näitab valet temperatuuri?
4. Kas on mõtet selle juuretisega veel midagi ette võtta? Kuidas see peti/keefiriga reanimeerimine peaks käima? Kui palju ma seda pean panema jne?
Või oleks mõistlik proovida ise uut juuretist teha.
Nende leibade maitse, mis olen teinud, on olnud super! Tahaksin nad nii väga õige konsistentsiga ka saada… Muidu olen ka päris agar küpsetaja, niiet oskustes ei tohiks ka asi olla 🙂
Ja kui hakkan ise juuretist tegema, siis kas see, missugusest leivast ma seda teen, mõjutab ka tulevaste leibade maitset? St kas erinevad juuretised annavad ka erineva lõpptulemuse?
Sai jube palju küsimusi, kuid oleksin väga tänulik kui sa prooviksid neile vastata!
Nõutu Kaia
Lissu – täiesti nõustun sinuga leiva hapususe osas. Samuti olen nõus, et iga leivateoga tuleb kogemusi vaid juurde. Soolasuse koha pealt niipalju, et ise lisan samuti 6 tl soola, nii on ka mul retseptis toodud (leivataigen minu arvates imeb lihtsalt maitseaineid endasse) Suhkru kogusega on sul arvatavasti näpukas sees ning mõtled 150 dl all 1,5 dl Leiba ahjust välja võttes toimin nagu sinagi.
Tere Kaia!
Minu kogemused näitavad, et enamasti on viga ikkagi juuretises – kas see on siis veel liiga jõuetu või millegipärast viga saanud (tõmbetuul, liigne rappumine vms). Kuid võib olla ka mitmeid teisi põhjuseid, leivajuuretis võibolla kohati päris pirtsakas. Pakuksin kohe ühe variandina välja taigna vähese kerkimise, kuid 6 tundi kerkimist on ideaalne. Kas pärast 6 tunnist kerkimist oli leivataigen vormis ilusti kerkinud? Kas taigen kahekordistus?
Teiseks: Kas lasid juuretisel piisavalt käärida soojas?? Leiva nätskuse põhjuseks võib olla ka see, et juuretis ei käärinud piisava aja soojas kohas. Ise kääritan juuretist sooja tekki mähituna põrandaküttega vannitoas. Millegipärast meeldib juuretisele põrandaküte. Võimalik ka, et ahi valetab, mistõttu küpsemisaeg võib leivale liiga lühikeseks jääda. Seda aga saab ka kindlaks teha, kui vaadates teiste küpsetiste küpsemist ja küpsemisaega samas ahjus.
Vaevalt et viga on jahu koguses, kuna leivataigent tehakse väga erineva paksusega. Ilma vormita leiba tehes pannakse rohkem jahu. Vormi pannes aga võib piirdutakse vähesema jahukogusega. Nii, et leivanätskus sellest otseselt oleneda ei tohiks.
Isiklikult soovitaksin sul olemasolevat juuretist paar tundi rätikusse mähituna soojas hoida (piisab ka toatemperatuurist, kui toas piisavalt soe). Vaata kas mingi elutegevus/mullitamine/kerkimine hakkab pihta. Minu puhul see aitas, kui olin ükskord kogemata unustanud juuretise ilma kaaneta karbiga ööseks köögilauale. Kui see aga ei aita, siis äkki saad tuttavalt uue juuretise küsida.
Kui soovid ise uue juuretise teha, siis pead arvestama sellega, et juuretise nõrkuse ja liigse nooruse tõttu tulevad esimesed leivad tavaliselt seest nätsked. Korralikult seest küpsenuid leibasid võib saada alles 5-6nda korraga. Ise juuretise tegemisel leivasort tulevaste leibade maitset ei mõjuta. Küll aga, mida suurema rukkijahu sisaldusega juuretist kasutad, seda eluvõimelisem juuretis. Võin tuua hiljutise näite, kus mu sõbranna tegi ise juuretise. Kolmanda leivateo juures aga loobus, kuna leivad tulid välja nagu hapupiimakoogid. Andsin talle oma juuretist ning koduleib sai tema jaoks täitsa uue tähenduse. Leib kerkis ilusti ning nätskust polnud ollagi.
Loodan, et oli vähekeni abi ning võimalusel jään ootama Sinult tagasisidet, kuidas edasised leivateod välja tulid:) Kui soovi on võin ka ise juuretisega abistada.
Suur aitäh Sulle põhjaliku vastuse eest!
Jah, hapnes mul juuretis 12h põrandaküttega vannitoas vatiteki sees.
Kergitasin neid leibasid 6h, kuid kerkisid nad minimaalselt. Pigem võib öelda, et ei kerkinud.
Tõenäoliselt on siis siiski juuretis omadega läbi. Kas on veel mingi variant kuidas olemasolevat elustada? Kas nendest leibadest, mis küpsetasin ja väga nätskeks jäid võib ka uue juuretise algatuse võtta? Pigem vist ikka tuleks mingi korralik leib hankida?
Samalt tuttavalt uue juuretise küsimine vist ei aita palju kuna peaksin seda siis jälle ju transportima… Äkki juhtub jälle samamoodi. Elan ise Tartus, niiet ka Pärnu jääb natukene kaugele. Tänan Sind aga väga pakkumast!
Kaia
Minul läheb leiva tegemsieks võiks öelda,et terve päev ära. Õhtul panen juuretsie käima 9-10 vahel.Aga minu juuretis on TW kausis , kaanega kaetud ja seisab köögilaual üle öö. Arvestan et leiba teen alati tööst vabal päeval. Siis segan taigna , kergitan, võtan juure, siis vormi ja jälle kergitan. Ja vahel päris “unustan” ära, et leib kerkib.Koorik ei küpse ka lõhki, kui leb on kerkinud korrlaikult s.t.et vorm on kenasti täis ja “kuhi” peal. Vormid sätin alati pesukuivati peale kerkima, sest seal on minul kõige soojem koht. Muidugi välja arvatud radikad. Ja põrandaküte on ka idealne.
Aga küpsetamisega on nii, et kuigi ma küpsetan selle oma süsteemi järgi, siiski aeg saab ennem täis, kui leiva sisetemperatuur saavutab vaja mineva kuumuse, mis peab olema 98 kraadi, et leib ei oleks toores. Arvan, et ka minu ahi paneb puusse 🙂 Ja eks aastatega on õpitud ka oma ahju tundma.
Aga nüüd siirdun moonise -banaanikeeksi teole 😀
Väga asjalik blogi sul, Ragene ja olen hakanud sinusse lootma, et kõik õnnestub !!! Paraku ei ole kõigiga nii.
Jäi veel mainimata, et suhkru koguses oli näpuviga jah see on ikka 1,5 dl 🙂 Ja leivateoks peab olema aega. Leiba ei tohi teha kiiruga!
Kaia – ilmselt viga jah juuretises, kui juba kerkimisprotsess nö pooleli jäi. Kas transpordid juuretist kaugelt? Ise olen juuretist näiteks Pärnust Tallinna viinud ning midagi pole juhtunud. Muidugi olen ta ilusti sooja salli sisse mässinud, ja asetanud ta kohta, kus juuretis väga palju ei rapuks. Kui hakkad uut juuretist tegema, siis soovitan ikka uuest leivast teha.
Jõudu ja jaksu!
Lissu – minul on leivategemisega välja kujunenud nii, et hommiku 11-12 ajal panen juuretise käärima. Siis õhtul 11 ajal valmistan vormis ette, teen taigna valmis, võtan juuretise ning panen leiva vormidesse sooja kohta kerkima. järgmisel hommikul panen kella natuke varem helisema ning pistan leivad siis ahju. Selliselt sobib mulle kõige paremini, sest nagu sa ütlesid, leivateoks peab aega olema ning seetõttu olen seadnud leivategemise ajale mil laps magab, et saaksin ise ilusti keskenduda.
Oi Ragne, see on väga hea plaan. Järgmise leivateo teen sinu moodi. Kuigi retsepti järgi on küpsetausajad sul ette antud aga kas sa muidu ise küpsetad ka täpselt selle järgi, kui ei, siis ehk annad oma väljakujunenud temperatuurid? Ja kui vara on see vara, kui tõused ja leiva ahju paned? See variant oleks väga mugav, hommikul tõustes, supsti leib ahju ja päeva täielikult vaba 😀
Juuretise transportimisest niipalju et ise olen juuretise Soome toonud Eestist. Tavalises plastmaskarbis ja muu kila-kola seas 😀 Eelmine suvi sain üle 10 aastat vana juure.
Ja selline asi veel et kuna ise olen kunagi unustanud 2 korda juuretise võtta, siis olen ühe portsu säilitanud ka sügavkülmas, ja ikka vahetevahel jälle värskema vastu välja vahetanud. Igaks juhuks. Siis sain õnneks töökaaslase isalt uue, kes ka ise leiba teeb aastaid. Nüüd aga poleks enam kusagilt uut võtta, töökaaslane on töökohta vahetandu ja ei ela enam meie linnas. Kuidas aga sügavkülmast võetud juuretis töötab, seda kogemust ondal pole aga räägitud on, et toimib.
tõusen 6.30-7.00 ajal, panen leivad ahju ja hommikusöögiks saab juba sooja leiba. Täna panin näiteks leivad 7 ajal ahju, leivad olid ööga nii ilusti kerkinud.
Ise küpsetan retseptis toodud kuumuste järgi. Ajaliselt siis nii: Esmalt 20 minutit ahju keskosas, siis 12 minutit (ahju keskosas, siis 12 minutit ahju alumises osas ja lõpuks 10 minutit ahju alumises osas.
Olen ise juba päris palju kordi leiba teinud, aaga ikka on hirm, et äkki unustan juuretise võtta,, õnneks pole seda juhtunud. Olen ise ka mõelnud, et peaks igaks juhuks varu juuretise endale varuma,,, aga see hetkel vaid mõtteks jäänud. Endal pole samuti külmutatud juuretise kogemust, kuid olen lugenud, et sügavkülmutatud juuretist peab järk-järgult üles sulatama. Selles mõttes, et kohi ei tohi panna toatemperatuurile sulama, esmalt peab panema tavakülmkappi.
Tere Ragne!
Sain Sinu julgustusest jonni juurde, annan teada, kuidas mul läheb ja loodan, et leiad aega veel natukene nõu anda mulle.
Panin ise juuretise hakkama, hetkel leib kerkib, kuid juuretis läks küll kenasti käärima. Eelmise juuretisega ma ei saanudki kunagi nii kena vahtu peale. Seekord oli see käärmise segu selline ühtlane, peal oli õhuke kiht vahtu, allpool jahumass. Eelmise juuretisega oli põhjas mass, siis suur kiht vett ja vee peal natuke mulle/vahtu. Kuidas Sulle kirjelduse järgi tundub, kas eelmine oli ikka juba algusest peale vigane ja kas uuest võiks asja saada?
Eks paistab, kas leib kerkib või mitte. Ma hetkel sellele noorele juuretisele suuri lootuseid ei pane. Kuid küsimus on tegelikult hoopis järgmine: Kas oskad öelda, kas juuretis peaks erinevate leivategude vahepeal mingi kindla aja ka külmas “puhkama”? Kuna tahaks kiiresti näha, kas saan juuretise tööle, on kiusatus hästi kiiresti teda uuesti käärima panna jälle… Kas on aga mingi hea ajavahemik, enne mida ei maksaks uut tegu ette võtta?
Soojade tervituste ja tänudega,
Kaia
Tere jälle!
Sain oma leiva ahjust kätte. Tuli kõige etem neist, mida küpsetanud olen. Jäi veidi nätskeks, kuid kerkis korralikult vormi täis ja seest oli ka kena auguline. Huvitav, kas nätskus oli juuretise nooruse tõttu või oli küpsemisaeg siiski liiga lühike? Või ehk oli liiga vähe jahu? Tegin 500ml veega ja panin sinna 850ml rukkijahu (enne juuretisega koos hapnema panin veel 200ml) ning 2 kuhjaga sl nisujahu.
Sellest ka üks hirm: kas nisujahu võis saada selle taigna koguse kohta palju ja see mingitmoodi juuretist rikkuda?
Leiva koorik kõrbes ka veidi ära. Tundub, et 250 kraadi on tema jaoks nagu palju… Juba alguses hakkas kõrbema. Kasutasin ahjutermomeetrit ja et sinna saada 250 kraadi, oli ahi keeratud ligi 275 peale.
Aga nüüd on küll lootus, et see mu enda tehtud juuretis on korralik. Eks järgmised leivad näitavad, mida veel teistmoodi teha, kas kauem küpsetada või jahu kogust reguleerida.
Kui juuretise kasutamissageduse kohta oskaksid miskit öelda, siis seda ootan huviga!
Tänud Sulle juba ette ja viitsimist selle toreda blogiga jätkata!
Tervitades, Kaia
Mul on nii isu kommenteerid ja õpetada natuke Kaiat, ehk Ragne , andestad!?
Kaia, sinu leib ei jõudnud seest küpseda ja kuna kuumus oli kõrge, siis hakkas koorik kõrbema. Ise ostsin kunagi Heivi Petersoni ramaatu” Ahjusoojad saiad-leivad” http://www.apollo.ee/product.php/3007987 Seal on sees õpetus “Rukkileib juuretisega” Ja palju muudki mõnusat. Selle raamatu õpetuse järgi soovitatakse leiba küpsetada 200°Cjuures 30 minutit ja et valmis leiva sisetemperatuur on 89°. Tänu rukkileiva küpsetamsiele muretsesin ka endale sisetemperatuuri mõõtja, väga mugav, soovitan! Kasutan ka kringlite ja heleda saia küpsetamisel. Mina ise küpsetan leiba 200°C ja 20 minutit, siis alandan temperatuuri 180°C:ni ja jälle 20 minutit. See on ka kellegi kogemusest võetud aeg. Kuid kuigi aeg saab täis, siis sisetemperatuuri mõõtja järgi läheb mul alati 5-10 minutit aega üle. Jahu panen 1l vee kohta 1,2kg, kui küpsetan vormis ja 1,4-1,6kg , kui teen pätsid. Nisujahu üldse ei kasuta ega ka pärmi mitte. Kogemus tuleb aastatega, järgi ei tohi anda, kui alul untsu läheb. Endal on ka alul selline tunne olnud, et aitab. Kuid mingi kius jääb sisse, ja ei anna rahu 😀 Ja ise olen oma leivateo teiste kogemuste põhjal kokku klappinud ja ka Toidutarest saanud palju abi.
Kuna olin nädalavahetusel arvutist eemal, siis vabandan Kaia, et alles nüüd vastan:) Lissu – loomulikult ei pahanda, kõik soovitused on alati oodatud:)
Kaia – selle põhjal tuleb välja, et esimene juuretis oli siiski vigane. Juuretise puhkamise kohta niipalju, et ise olen kahel järjestikulisel päeval leiba küpsetanud ja leib ikka ilusti kerkinud ning juuretis ilusti jõus (st, et õhtul kell 11 olen juretise käärima pannud, järgmine hommik küpsetanud ning küpsetamise päeva õhtul kell 11 uuesti juuretise käärima pannud). Nagu Lissu ütles, siis leiva üheks nätskuse põhjuseks võis olla vale küpsetamistemperatuur (ise küll küpsetan täpselt antud retseptis välja toodud temperatuuride ja aegadega) Teiseks nätskuse põhjuseks on juuretise nõrkus, mis minu kogemuste ja kuuldu põhjal ikka peamine nätskuse põhjustaja. Kui koorik kippus juba alguses pealt kõrbema, siis nagu Lissu, soovitan madalamat ahjutemperatuuri, sest koheselt koorik küll kõrbema ei tohiks minna. Ta küll peab endale küpsemise algul tugevama kooriku ümber “ehitama”, et siis rahulikult ka seest küpsetada, aga kõrbema ei tohiks siiski minna. Muidugi peab jälle jälgima seda, et madalama temperatuuride juures ja küpsemisaja muutmises ka põhi ilusti ära küpseks. Mul juhtus eelmise aasta lõpus nii, et kogemata sai kella valesti vaadatud ning leib küpses ahjus 10-15 minutit vähem ja leib oli kohe põhjast nätske.
Kuna vaid rukkijahuga tehtud leib jääb minule kuidagi liiga raske, siis panen ikka mitu peotäit taignasse nisujahu ning siiamaani pole selline nisujahu kogus juuretist rikkunud.
Aga tundub, et sinu uus juuretis on täiesti asjalik, nii et püsivat meelt edaspidiseks:)
Tere Ragne, olen sinu blogi vaikselt lugenud ja siit ka häid retsepte proovinud. Ise olen suur kokkaja ja hiljuti õppisin ka leiva tegemise ära.
Sellega seoses aga ongi mure, et ei õnnestu mul leivad. Tegin kunagi ise juuretise, Toidutare retsepti järgi. Läks aega mis läks, aga lõpuks sain juuretise ka õigesti käima ja ühe suht-koht korraliku leiva kätte. Nüüd aga juba mitmed korrad järjest jäävad mu leivad seest natuke nätsked (nt keskel üks osa, mis pole nagu täiesti ära küpsenud), kuigi mõõdan sisetemperatuuri ja kraad näitab 100, kui ahjust leivad välja võtan. Küpsetan sellistel temperatuuridel, nagu sinagi ja nüüd viimased korrad vormis. Samas leibade koorik kipub küpsedes nii kõvaks minema, et süüa väga raske. Ei lähe koorik ka jahutades rätiku all pehmeks. Kokkuvõttes siis tulevadki ebaõnnestunud leivad.
Sellega seoses mõtlesin, et äkki on mu juuretis kuidagi ära väsinud, ei tea kas reanimeerimine, nagu siin eespool keegi soovitas, aitaks?
Kas asi võiks olla ka väheses kerkimises? Alati taigen päris kahekordseks ei paisu, aga suht enam-vähem siiski. Kergitan ahjus u 50-60 kraadi juures. Kas äkki on soojust liiga palju ja see rikub ka omakorda midagi?
Kas peaksin proovima madalamaid kuumusi, nt alguses 200 kraadi 20 min ja siis kuni lõpuni 180 kraadi? Aga sel juhul ei pruugi ju enam leib küpsedes nii uhkelt kerkida (mul 250 kraadiga on ikka ahjus need esimesed paarkümmend minutit ka kerkinud).
Millest siis alustada? Äkki teen hoopis mitu viga korraga? Kui viitsiksid vastata, oleksin väga õnnelik ja tänulik:) Oma mõistus enam ei võta kinni….
Tervitustega,
Monika.
Julgen jälle sõna sekka öelda. Monika,see ahjus kergitamine 50-60 kraadi juures tundub , et ei ole hea. Ise kergitan taignaid nii, et kuumutan ahju 50°C:ni , siis lülitan ahju välja ja sellisesse sooja pane kerkima. See 200°C küpsetamine ja temp.madaldamine on minu komme. Panen leivad ahju siis, kui need on kerkinud vormi ääreni ja vahel on “kuhi”ka peal. Nii et minul leivad ahjus praktiliselt enam ei kerki vaid küpsevad. Kas su leiva koorik lõhki ka praguneb? Siis on leib saanud vähe kerkida. Kuumus küpsetab pealt leivale ruttu kooriku ja kui leib ahjus veel kerkima hakkab, siis nii see kooriku lõhki lööbki. Kõva koorik ja seest nätske leib viitavad küll liiga kuumale ahju temperatuurile aga kui sa seest ka temp. mõõdad , siis jään nõutuks. Oma leivad on valmis küll 98°C juures. Eks kuule , mida Ragne arvab.
Lissu on tubli kiire vastaja ja jõudis minust ette:)
Üldiselt leivad ahjus olles enam eriti kerkida ei tohiks. Kerkimine peab ikka toimuma enne ahju panemist. Minul kerkib taigen vormis nii, et kuhi tuleb peale (vahel on tainast ka üle ääre kerkinud) ning ahjus enam kerkimist ei toimu. Kaua sa Monika leival muidu kerkida lased?
Algselt lasin leival kerkida 3-4 tundi. Nüüd aga ca 6 tundi, kuna olen tähele pannud, et nii tulevad leivad tunduvalt õhulisemad ning nätskusest pole ollagi:) Mina soovitaksin esimesena sulle leiba lasta kauem kergitada. Kui aga see ei aita, siis peab proovima madalamate temperatuuridega (alusta näiteks 200 kraadist ja toimi sama strateegia järgi nagu mul retseptis välja toodud, nii et viimaseks küpsetamisetapi temperatuuriks jääb 50 kraadi vähem ehk 130 kraadi)
Loodetavasti oli natukenegi abi. Jään ootama Monika su tagasisidet leiva kerkimise koha pealt. Samuti on Lissu nõuanded igati oodatud!
Tänan, Ragne. See on ikkagi sinu blogi ja tunnen ennast vahel siin n.n. “targutajana” aga nii tahaks ka nõu anda. On ju tore et rohkem inimesi oma leiva ise küpsetab.
Mina enam vormis leiva kerkimise aega ei arvestagi. Vaatan just selle järgi, kui vorm on korralikult täis kerkinud, siis panen ahju. Pätsina pole juba ammu teinud, vormi leiba on mugav lõigata.
Aga tahan ikka küsida ka. Kas sa, Ragne, sõtkud taigent käsitsi, või on sul taignasegamise masin? Kui , siis kas ikka soovitad masinat muretseda? Ise sõtkun käsitsi ja umbes 10 minutit. Kogu aeg ähvardan et muretsen masina aga siis jälle mõtlen, et see käsitsi tehtud on ikka õige. Ei tea, kust selline mõtlemine !?
Igasugused nõuanded on alati teretulnud Lissu:) Minule on ka vormileib rohkem meeltmööda, pealegi on vormileiva taigent kergem sõtkuda vähema jahu koguse tõttu. Mina sõtkun taigent käsitsi ning ausalt öeldes pole näinud ka vajadust eraldi masina soetamise järele. Sõtkumisaeg on umbes sama mis sinulgi. Minul selline arvamus, et juuretis ju nagu elusorganism ning kuidagi ei tahaks sellele masinaga liiga teha.
Tere taas,
siiamaani kui pätsikesi tegin lasin taignal peale valmissegamist kerkida u 4 tundi ja siis peale pätsikeste vormimist veel tunni. Kui küpsemise ajal enam märgatavat kerkimist toimuda ei tohiks, siis olengi vist liialt vähe enne ahju panemist kergitanud. Proovin siis järgmine kord nii, et teen taigna valmis, panen vormi ja lasen siis nii kaua olla, kuni vormid täis saavad. Aitäh nõuannete eest ja annan oma (eba)edust kindlasti teada!
Monika
Kas sa kohe vormi ei taha kerkima panna, nii endal vaeva vähem, samuti ei katkesta nii vahepeal kerkimisprotsessi. Aga jään kindlasti huviga ootama, kuidas seekordsed leivad välja tulid!
Tere!
Jälle mina! Olen jõudnud oma uue isetehtud juuretisega teise leivateo juurde. Juuretist külmast võttes tabas mind meeldiv üllatus. Juuretis elas nii võimasalt, et olid karbi kaane vahelt end lausa välja pressinud (panin kolmveerand karbikest täis).
Panin ta käärima, nagu ikka. Kääris kenasti, tore vaht oli peal. Taigna tegin seekord teisest jahust (turult ostetud nn ökojahu, jämedama struktuuriga), varasemalt olin kasutanud Kalevi rukkijahu. Tainas tuli ka veidi paksem kui varem, kuna tõenäoliselt seda jahu oleks pidanud vähem panema. Nüüd aga probleem: leib on kerkinud 5,5h ja kerkimist toimunud ei ole!!! Mis siis nüüd? Kas algavad jälle jamad juuretisega? Kuigi tundub, et see töötas ju hästi. Eelmine leib täiesti värskest juuretisest kerkis imeliselt. Kas viga võib olla jahus? Liiga paksus taignas? Praegu tundub, et viskan selle taigna minema, ei ole vist mõtet küpsetada üldse mittekerkinud asja. Loodan, et juuretist “vale” jahuga ära ei rikkunud :S. Tundub, et leivategemine ei armasta mind :). Kohe veel jonni ei jäta, proovin korra veel seda juuretist käärtitada, võtan eelmise jahu jälle. Kuid vaikselt hakkan meelt heitma…
Tervitades,
Kaia
Tere Kaia! Selise asjaga kokku ei ole puutunud, et leib ei kerki vormis üldse? Kas ta sul ikka soojas ja pimedas kohas ning eemal tõmbetuultest?
Kui juuretis kääris ilusti, siis peab viga otsima, mis taigna tegemisel juhtus. Täiesti võimalik, et viga jahus, kuigi paljud kiidavad erinevaid ökojahusid olen mina rahul tavapoest ostetava Veski Mati rukkijahuga.
Proovi uuesti Kalevi rukkijahuga jahuga, millega tegid eelmine kord. Ära kindlasti jonni jäta, sest omaküpsetatud leib on vaeva väärt;) Anna siis kindlasti teada, kuidas uus leivategu välja tuli!!
Mina ka ei luba Kaial jonni jätta. See vaev tasub kindlsti ära. Usu!!! Kas sa pärmiga ei taha proovida? Alul küpsetsasin ise ka pärmiga vast aasta otsa. Hirm oli, et äkki ei kerki. Siis ikka vanad leivategijad toetasid ja julgustasid et jätku ma pärm ometi ära. Jätsin ja õnnestusin 🙂
Ragne, jah kerkib leib vannitoas, põrandakütte peal, vatiteki all. Soojuse probleemi ei tohiks olla…
Küpsetasin leiva siiski ära. Lasin peaaegu 7h kerkida ja no minimaalselt ta ikka kerkis. Küpsetades koorik väga lõhki ei löönudki, ainult natukene äärtest. Tegelikult on üsna normaalne leib, võrreldav eelmisega, lihtsalt poole õhem. Koorik natuke kõva ja seest ikka veidi nätske, kuid täitsa untsus ei ole. Veidi kehvem kui eelmine õnnestumiselt ja sellelt et eelmiselt korralt ei oodanud midagi ja hea tulemuse peale olid tänaseks ootused kõrgemad.
Proovin järgmine kord jälle vana jahuga. Loodan, et juuretisele mingisuguseid kahjustusi ei jäänud.
Lissu, pärmiga ma proovida ei taha, siis söön juba pigem poe leiba, see pole ikka see 🙂 Olen juba maitse suhu saanud.
Eks ma annan teada, mis järgmine kord saab.
Aga kuidas teil kogemused on? Kas jahu kogus ka kerkimist mõjutab? Kas pätsitainas kerkib vähem kui vormi oma?
Kaia
Kaia, kas kõrvale pandud juuretis järgmiseks leivateoks hakkas nö elutsema? kui, jah siis juuretis arvatavasti viga ei saanud. Mina ka pärmi kasutamist leivas ei poolda, siis pole ikka õige koduleib. Vormis keritades kerkib leib nö kõrgemaks, kuna äärtesse kerkida ei saa, pätsi leib kerkib aga ka laiusesse.
Jahu koguse kohapealt võin öelda omast käest et liiga tugev/paks taigen naljalt kerkida ei taha.
Kas leivategemisel kasutad ka natuke nisujahu, see aitab ka kerkimisele kaasa. Hoiame pöialt, et järgmine leivategu õnnestub!!
Praegu juuretis küll oluliselt ei elutse… Kas ta peaks seda nii kiiresti juba tegema?
Kas liiga palju jahuga tehtud taignast võetud juuretis võib kehvaks minna? Ei tohiks ju, kuna pätsileiva tainas on ikka veel paksem kui see, mis minul tuli…
Ja nisujahu panin ka paar peotäit. Kuigi poole väiksema koguse kohta (500ml vett) – teen ühe leiva korraga esialgu, kuni nad veel väga head ei ole.
Kaia
Vabandan Kaia vastuse viivitusega, millegipärast arvasin, et olen juba vastanud:) Aga nüüd asja juurde… üldiselt hakkab mul juuretis elutsema ca tund pärast juuretise võttu. Kui taigen sul just kivikõva ei tulnud, siis juuretisega pole hullu midagi. Kuidas sul järgmised leivateod läinud on? Uudishimuga juba ootan;)
Hehh, ma nüüd siis täna hakkan järgmist tegema. Juuretis elumärke küll ei avaldanud. Eelmise korra topsist välja voolamisest oli asi kaugel. Panin käärima, mingisuguse vahukese tekitas peale ja oli päris hapu maitsega. Küll aga enam mitte niipalju kui eelmistel kordadel.
Praegu leib kerkib. Ja jällegi, kerkimist suuremat ei toimu:(. 5h on kerkinud…
Ma olen väga nõutu. Mismoodi mul õnnestub juuretised ära käkkida? Ma saaks aru, et äkki ei ole ta veel oma võimu saanud sisse (alles 3 leib ju uuest juuretisest). Kuid esimne tegu kohe oli ju super, käärides vahutas, leib kerkis mühinal…
Kas võib olla et see esimene juuretis (leib ja keefir) on lihtsalt natukene võimsam? Seda läks päris palju ka koguseliselt, rohkem kui ma praegu olen kõrvale pannud… Ja nüüd need järgmised tahavad jõudu koguda? Samas ka esimest leivataignast võetud juuretis elas külmkapis ilusasti… Mida ma sain teise leivateo taigna tegemisel teha, mis asja ära rikkus???
Kas peaksin uuesti juuretise algusest peale uue tegema? Äkki peakski enne igat leivategu tegema uue juuretise 🙂 Tundub, et mul muidu surevad nad ära…
Nõutu Kaia
Leib on ahjust väljas, kooriku lõi lõhki, seest on nätske, kuid mitte väga hullult isegi. Augukesed on ikka sees, kui saad aru, mida mõtlen.Vana juuretisega oli seest ka nagu ühtlane mass (nagu kook, mitte nagu leib või sai). Äkki ikka saab juuretisest asja kui lihtsalt muudkui teha? Ehk esimene tegu oli värske keefirise juuretise võim?
Mõtlesin korra olemasoleva juuretise panna ööks vähese keefiriga seisma. Kas see oleks hea mõte? Kas siis peale seda peaks lisama vee ja jahu ja panna veel 12ks tunniks käärima? Või lisan vee ja jahu ja teen kohe taignaks (et see keefiris seismine läheks juba käärimise alla kirja)?
Igasugused mõtted on oodatud!
Olen valmis juuretise tegemist uuesti otsast peale ka alustama…
Kaia
Helistasin oma sõbrannale, kes küll ka ise juuretise valmistas, kuid juuretisega oli miskit viga. Sain niipalju teada, et temal oli sama häda, juuretis läks igakorraga üha nõrgemaks ja nõrgemaks ning lõpuks suri välja. Muidugi ei teinud ta midagi erilist turgutamiseks. Ise soovitaksin turgutada, kui juuretise paned ööks keefiriga seisma, siis pead selle ikka veel eraldi käärima vee ja jahug kaa panema. Tõesti loodan, et nii õnnestub!
Õige leiva saaab allaes 4-6:nda. Nii, et edu ja kannatlikkust!
Ragne, kas sa oskad öelda, kust Pärnust saab osta linajahu? Kasutan seda alat leivateol. Mees on just sinnapoole tulemas, siis saadaks ta otsima.
Ei julge lubada, aga soovitan vaadata Kuninga 3a asuvasse Riiamarii ökokauplusesse. Täpsemalt asub see siis Pärnu Maavalitsuse kõrval (maavalitsus asub postkontorist praktiliselt üle tee).
Väga palju kommentaare Sul juba. Ma ka kunagi küsisin nõu ja nüüd oleks veel selline küsimus, et kuidas Sa seda juuretist hoiad külmkapis? Mul on see mure, et kõik toidud ja külmik võtavad juuretise maitse juurde ja juuretis ise lõhnab nagu mürk 🙂 Töötab muidugi hästi, aga… Kapi ukse lahti teen, siis lööb kohe juuretis ninna. Ise säilitan praegu plastik topsis, kaas on pealt veidi irvakil. Aga mis variandid on või kas juuretisel midagi viga, et nõnda lõhnab? Tänud!
Liisi
Kunagi sai tühjaks söödud väike, 100g sisaladav kalamarja topsik. Ja seal olen mina oma juuretist säilitanud kõik need aastad. Mingit juuretise lõhna kapis tunda küll ei ole.
Liisi – minul juuretise lõhna kapis ei ole. Ise säilitan tavalises plastmassist säilituskarbis. Karbi kaas on peal, vahest muidugi kergitab juuretis selle kergelt pealt ära, aga ebameeldivat lõhna ei teki. Kui Su juuretis töötab ilusti, siis vaevalt tal miskit viga on. Äkki lihtsalt väga hea rammus juuretis:)
Tere taas,
veendusin siiski, et minu juuretis on omadega välja surnud ja kavatsen teda siis turgutada õunamahla ja suhkruga. Viimane leib kerkis päev otsa ja ka siis ei saanud vorm veel päris korralikult täis. Seega loodan, et elustamisest saab kasu olema.
Monika
Pöidlad pihku- Monika:)
Tere!
Lugesin terve pika blogi ära ja tekkis ikkagi kaa väike küsimus 🙂
Alustasin ka oma “Leivategu”. Panin 3 viilu leiba keefiriga seisma. Kas leiva tegemiseks pean sellest seismapandud kogusest võtma ainult peotäis seda möksi ja ülejäänu ära viskama või esimesel korral läheb kogu see keefiri ja leivasegu tainasse?
Ootusärevuses Birgit
Peotäis juurertist aitab küll.Ja ära unusta võtta ennnem vormi panemist uut juuretist. Lugesin Heivi Peteroni ramatust Ahjusoojad saiad-leivad, juuretise tegu,seal ei ole üldse leivast vaid jahust. Võib olla et kedagi huvitab.
1. Sega 2dl rukkijahu 1dl veega. Pane sooja kohta ja kata rätikuga. Lasta seist 3 päeva massi iga päev segades.
2.Neljandal päeval sega juurde 1l vett ja 1kg jahu. Lase seista toasoojas veel 1 ööpäev.
3. Jaga juuretis 10 osaks. KAsuta üks osa kohe ära leivateoks. Ülejäänud külmuta ära portsionite kaupa. kui hakkad järgmine kord leiba tegema siis tõsta juuretis päev varem välja
sulama. NB! Veel maitsvama leiva saad, kui tõstad iga kord enne leivavormimist ja maitseainete lisamist järgmiseks juuretisehakatiseks 4sl tainast kõrvale.
Ise proovinud ei ole. Huvitav, mida Ragne selliset tegemisest arvab !?
Birgit- nagu mu tubli abiline Lissu:) ütles võta peotäis, rohkem pole vaja. Loodetavasti esimene leivategu kulgeb hästi ja kui esimene kord leib nätskeks seest jääb, siis ära mitte mingil juhul alla anna. Esimestel kordadel juuretis ju veel nõrk:)
Lissu – issake, ma pole sellisest leivateost kuulnudki, Huvitav, kui tegus sel viisil tehtud juuretis pärast külmutamist on? Ei tea kas nii tehtud leib ikka kerkib ka? Ise siiski eelistaksin seda vana head varianti:)Peaksin ka endale selle raamatu soetama. Paar kuud tagasi ostsin selle kingiks ning tahtsin kangesti seda endale jätta, kuna päris mitu huvitavat retsepti jäi kohe silma.
Ei ole ise ka selle raamatu juuretsit teinud. Ega viitsi ka proovida, sest oma jagu on hea küll. Aga raamatust olen ikka päris hulga asju ära küpsetuanud. Ja juustu-sibulasia koht on päris rasvaplekiline. S.t. kõige rohkem tehtud. Viineripotikesed on järgmised, vaja ainult lillepotid koju osta 🙂 Ja mis mulle seal väga meeldib, et ära on toodud sisetemperatuur. Usaldan selle mõõtmist rohkem kui küpsetusaega. Ja nii ta minu ahjus tulebki, et küpsetusaeg saab otsa kuid teatud temperatruurini on veel aega.
hurraa! mul valmis esimene leib:) võtsin äsja ahjust ja panin märja rätiku sisse tahenema.
küsimus nüüd – kui kaua peaks leib märja räti sees olema? kui ma ei soovi kohe tarbida, kas siis jätangi nüüd ööseks märja räti sisse + kuiva räti ümber?
Õnnitlen:) Kas kerkis ilusti? Kindlasti ära jäta terveks ööks märja rätiku sisse. Mina olen märja rätiku sisse leiva nö rahunema jätnud maksimaalselt pooleks tunniks.
Lissu – Ahjusoojad leivad-saiad tänasest minu kokaraamatu riiulis nüüd ka:)
kõik on täiesti super! maitsesin ka juba – lisasin ohtralt metspähkleid, kõrvitsaseemneid, päevalilleseemneid ja rosinaid.
kerkimine oli nii suur, et kerkis isegi üle:)
sõbrannalt sain juuretise, mis oli eelnevalt üsna tublilt töös olnud. nii et hea-hea.
maitsesin äsja esimese tühi – hissand!:):):)
Ragen, usun et raamat ei jää mitte sinu riiulisse seisam 😀 Mul on järjekorras koorikleiva tegu. Ootan kuni jahu saabub. Talupoja rukkileb tuli hirmus kõva (mulle) mõnele võib olla et meeldib.
Oma ahjust võetud leiva katan märja rätikuga ja peale panen veel kuiva rätiku. Leivad lasen jahtuda ahjurestil, et alt ka õhk läbi käiks. Rätiku sisse päris ei mässi. Ja kui leib on jahtunud siis lõikan pooleks ja panen siis äranägemise järgi sügavkülma. Vahel on juhtunud et rohkem pannakse rõhku saiale, siis vähemalt sügavkülmas säilib leib värskena.
Seda, et raamat seisma jääks pole mõtet kartagi, olen juba järjehoidjaid raamatu vahele päris palju puistand, mida vaja kindlasti proovida:) Ühesõnaga asjalik raamat ja samuti saab rohkelt ideid.
Leib minul sügav(külma) üldjuhul ei jõua. Küpsetan kord nädalas 2 suurt pätsi ning mehe ja aastase lapsega (kes kodutehtud leiva järele lausa hull) pistame kõik nahka. Kui ise koduleiba küpsetama hakkasin, siis sellest ajast saia tarbimine minimaalne, kui muidugi välja arvata kodus küpsetatud sai:)
Maris – õnnitlen Sind, et ka leivaküpsetajate ridadega liitusid;)
Kirjutan siia kommenteeritjatele ja kõikidele teistele midagi naljakat, siis saate minu üle irvitada. Nimelt, hakkasin ka omaaarust leiba tegema. Panin laup õhta taigna käima ja pühapäeval vaatan, et pagan, ei vahutagi see värk. Olin äraütlemata kurb ja ei osanud mitte midagi teha kui kurvastada veelkord ja mõelda, et juuretis on nässus, mõtlesin juba uut juuretist tegema hakata. Täna hommikul! alles tuli mõistus pähe tagasi ja mulle meenus, et ma olin unustanud juuretise ja vee segule lisada jahu! Täielik idioot 🙂 Laupäev oli iseenesest väga hull ja väsitav ja sellep ununeski. Aga teie ärge kunagi midagi sellist unustage 🙂 Nüüd ma olen ja sõiman siin ennast idioodiks, ise ka ei usu….
Liisi
Eksimine on inimlik. Elatakse ka selleks, et vigasid teha jne.jne. Aga keegi ei irvita sinu üle. Minul tuli muie näole küll aga ikka heas mõttes. Ise olen ntx aastaid tagasi mitu korda leiva ahju küpsema pannud ja siis alles avastanud et uhuhh…juuretis jäi järgmise leiva jaoks võtmata. Aga selline see meie elu on. Nii et hoian pöialt et leib hea tuleks:))
Minul ka küpsetamisega vahel igasugu nalja saanud, aga nii ju peabki:)
Tere Ragne,
annan nüüd üle pika aja teada, et sain uue juuretise ja leivad taas õnnestuvad. Kui ikka näha on, et juuretis on omadega õhtal, pole mõtet punnitada. Jaksu kõigile küpsetajatele!
Monika
Oi kui super Monika:) Edu!
Mina tahan sind, Ragne, ka tänada. Sain sinu blogi postitusest ja kõikidest kommentaaridest indu ning katsetasin ka leivategu. Ma olen täielikus leivalummuses nüüd… Poleks uskunudki, et esimesed paar korda nii hää leib tuleb. Eriti arvestades asjaolu, et minu juuretisel küll kaljavahtu peal ei olnud ja kerkimise ning käärimise ajad olid minul ikka tunde pikemad.
Ostsin orgaanilise rukkileiva poest, panin orgaanilise jogurtiga käärima, tudnud iiga paks olevat, sortsasin õunamahla peale ning sealt edasi.
Seljataga on kaks leivategu ja mõlemad korrad on keele alla viinud. Ilusti õhuliseks küpses leib ja nätskuse üle palju ei kurda, pisut niiskem leib on kui poe oma, aga selline peab minu meelest üks kodutehtud leib olemagi.
Suur tänu sulle veelkord ja tänud kommenteerijatele heade küsimuste eest!
Unustasin lisada, et ei ole anonüümne, olen Kanadas elutsev Muhulane.
Suur aitäh heade sõnade eest:) Kujutan ette, et Kanadas selline kodutehtud rukkileib üsnagi haruldane?
Mul jäävad ka leivad nätsked. Pidin juba jätma selle leivavärgi kus krt aga nüüd proovin juuretis võimsamaks saada. vaatame mis saab. Priit
Aga nätskel ja nätskel on ka vahe 🙂 Ega kodusel teel, tavalises el.ahjus küpsetatud leib ei jäägi selline nagu poes.
Tere üle pika aja!
Tahtsin öelda, et minul on leivategemisega kõik ok. Teen iga nädal. Enam ei ole nätske, kerkib korralikult, niiet ka ise juuretist tehes võib asjast asja saada!
Tahan Sind, Ragne, tänada suurpärase blogi eest! Olen täiesti sõltuvuses sinu peedisalatist, rabarberi-kookose koogist, kaerahelbe-juustupirukast, hakkalihamuffinitest… Ja neid asju, mida olen proovinud, on olnud palju. Kõik neist on suurepäraselt välja tulnud (peale ühe shokolaadikoogi, mis jäi hirmus õhuke :))
Suured tänud Sulle (eriti positiivsuse süstimise eest seoses leivateoga!!!)
Kaia
Priit – just nagu Lissu ütles, siis nätskusel ja nätskusel on vahe, aga muidugi kui liiga hammaste külge jääb, siis peab Juuretisega natuke rohkem sõbrunema:)
Kaia – suured tänud kiitvate sõnade eest. Kodust leivategu pole väga raske inimestesse nö süstida, kui maitstakse esimest isetehtud leiba, siis on üsna lihtne sellest sõltuvusse sattuda. Üks väike näide – Viibisin nädalakese suvilas, varusin küll omatehtud leiba kaasa, kuid see sai nii ruttu otsa (arvestasin väiksema sööjate arvuga). Täna hommikul koju jõudes panin ruttu juuretise käärima, et homme hommikul sooja isetehtud leiba süüa. Isu on nii suur. Sai poest küll ostetud leiba, kuid see ei küündi omatehtud leiva tasemelegi:)
Tere Ragne,
Olen küll siiani kange ise punnija olnud, kuid kui viimased leivateod täitsa aia taha läksid, mõtlesin targemate poole pöörduda.
Mure siis järgmine. Esimesed leivad saadud juuretisega tulid väga hästi välja (st esimesed 10-15 leivategu), nüüd aga on viimased 3-4 tegu iga korraga järjest kehvemaks läinud, st väliselt on kõik super, leib kerkib, juuretis vahutab, küpseb väga ilusti väliselt, ei vaju alla. Aga kui 1,5h hiljem leiva välja võtan, on leib seest täiesti tainas või nii ülinätske et süüa ei kannata. Millest see küll olla võib?
Küpsetamise temperatuurid ka kogu aeg ühtmoodi olnu: 30min 250, 20min 200 C ja 40min 180C.
Mis küll valesti võib olla?
Jahu kasutan Kaarli talu rukkijahu, peen jahvatus. Sisse pane kõikvõimalikke erinevaid seemneid, ei midagi mis võiks nätskust põhjustada.
Täna mõtlesin, et järsku ikka juuretises asi ja panin õunamahla, suhkru ja keefiri törtsuga sooja kohta seisma. vaatan kas tuleb ehk elu sisse.
Aga kui oskad nõu anda, olen väga tänulik.
Aitähh,
Maris
Tere Maris!
Kas oled leiba koguaeg ühe ja sama jahuga teinud? Ei tahaks hästi uskuda, et juuretises viga, sest kui kääritab korraliku vahu peale ning kerkib iluti, siis peaks juuretis igati töökorras olema. Äkki on viga ahjus, võib ju olla, et ahi on hakanud temperatuure valesti näitama. Minu ahjul näiteks läksid eelmine aasta küttekehad rikki ja päevapealt läks ahi täiesti segaseks – kuumutas nii kuidas tuju oli. Seepärast võtsin kasutusele ahjutermomeetri, mis näitab ilusti täpselt ära ahjus oleva kuumuse.
Saan aru, et oled küpsetanud pidevalt eeltoodud aegade järgi, muidu võiks ju soovitada sulle 250 kraadi juures väiksemat küpsemisaega(15-20minutit), et algselt leib endale liialt tugevat koorikut ümber ei küpsetaks, nii küpseks saaks leib ka vaikselt seest küpseda.
Need oleksid minupoolsed soovitused. Muidugi võib proovida ka uue valmistatud juuretisega(kuigi arvan,et see ei ole olemasoleva juuretise süü), sest juuretis ju teatavasti pirtsakas:)
Aga soovin edu-edu-edu!
Tere taas,
Päris ühe ja sama jahuga pole teinud. Alustasin vist Veski Mati ja Kalevi rukkijahuga, kuid siis üsna alguses juba ostsin ca 30kg rukkijahu Kaarli talust. Suur osa õnnestunud leibu on selle jahuga tehtud. Ainus asi mis mul meelde turgatas on jahu jahvatus. Õnnestunud leivad tegin liht (jämejahvatus) ja peene jahuga, kuid viimased untsu läinud leivad on olnud kõik peene jahuga. Äkki sellepärast…..
Igatahes turgutatud juuretis on täitsa pöörane, vahutab ja kergitab veel rohkem kui eelmine mis ka nagu toimis.
Lasin tainal nüüd vormides rahulikult 5h kerkida ja pistsin ahju. Proovin nüüd tõepoolest natuke teiste temperatuuridega küpsetada, alguses 220 ja põhiküpsetus 170 kraadiga. Vaatab mis tuleb (hetkel alles ahjus).
Ahju termomeeter usutavasti näitab tõtt sest ahu on alles 2 kuud vana, aga igaks juhuks ostan siis endale ka väikese termomeetri.
Annan teada mis saab.
Aitähh kiiresti vastuse eest!
Maris
Oi Maris ma juba kannatamatult ootan, kuidas leivad välja tulid. Kui juhtub, et leivad ikka nätsked, siis annab ehk edasi mõelda, mida teha nin milles asi!
Hei hei,
Kusjuures ma omast arust jätsin siia veel ühe pika kommentaari, a praegu vaatan, et ei miskit.
Ühesõnaga leib tuli SUPER!!!
Küll jahh ma ei oska nüüd öelda kas asi oli juuretise uuendamises või teistes küpsetamistingimustes (küpsetasin ca 30 min 200-220 kraadiga) ja 1h 175 kraadiga.
Leib kerkis ennast segaseks nagu ka vist alguses ütles, alla ei vajunud üldse, küpses mõnusalt õhuliseks.
Sa tõenäoliselt kujutad mu õnne ette mis ehk mõnele kodus olijale jäi natuke segaseks :).
Aitähh kaasa elamast ja aitamast!
Maris
Hei vee Ragne,
Suures vaimustuses tegin oma õnnestunud leivakestest pildi http://picasaweb.google.com/marisviires/LEIVATEGU#5368221878354641266
Maris
Maris väga lahe, et sul leivad välja tulid. Piilusin sinu valmistatud leibasid ka – tahaks kohe ühe viilu endale lõigata;)
unustasin veel mainida, et ma Maris kujutan su õnne ja rõõmu täitsa ette:)
Tere
Sattusin esimest korda seda kogemuste vahetamist-jagamist lugema. Äärmiselt huvipakkuv!
Ise olen möödunud sügisest juuretisega leiba teinud ja mul on küsimus millele ma siit vastust ei leidnud, st keegi pole sellist küsimust esitanud.
Vormis kerkib leib tundidega hästi kumeraks, küpseb kenasti läbi ja maitseb hästi, aga miks peale ahju panemist tainas vormis justkui lohku vajub, mõnikord rohkem mõnikord vähem. Iseenesest see ju midagi peale väljanägemise ei muuda aga kenam oleks ju kui leib ilus kumer jääkski.
Huviga arvamusi ootama jäädes ja kõigile head küpsetamist soovides
Liivi
Liivi – Ainuke asi, mis mina esmalt küsida oskan on see, et ega sul leivad ahju minnes kuidagi põrutada ei saa? Piisab vaid väikeset nö kolksust ja kerkinud taigen vajub vormis koheselt lohku. Ja kuidas on lood taina paksusega, äkki võib asi olla liigses vedeluses?
Mina arvan, et taigen on vedel, sest kui ise vorme ahju panen, siis ikka väikse kolksu vahel saavad. Ja mul ei ole kordagi leib lohku vajunud nelja aasta jooksul. Vormi leivaks läheb mul 1l vett ja 1,3kg rukkijahu.
Lissu on kogenud küpsetaja, kuid minul piisas ükskord ahju ukse kinni prõmmimisest ning leib oli koheselt kerge lohuga:) Aga jah vedelat tainast võib ka süüdistada või siis nende mõlemate põhjuste koosmõju.
Tänan vastuste eest.
Ilmselt peitubki põhjus nendes kahes asjas, kõige rohkem ehk taigna vedeluses, sest mul läheb 1,5 liitri vee peale veidi üle 1,5 kilo jahu. Järgmine kord proovin kindlasti paksema taigna teha.
Ja veel üks küsimus: minu vana elektriahju omapära on see et ühjelt poolt küpsetab paremini kui teiselt poolt, seega pean leivavormid umbes poole küpsemise pealt ringi keerama. Kas vastab tõele mida kuskilt lugenud/kuulnud olen, et ahjuust ei tohiks avada küpsemise vahepeal (aga muidu ei saaks ju leivakoorikut veega pintseldada nagu siit eestpool lugesin, kuigi ma seda ise ei praktiseeri)?
Nii hea kui saan seda teistelt leivategijatelt küsida.
Liivi
Liivi,
Loodetavasti saad järgmise leivateoga korralikud leivad:) Minu vana ahjuga oli sama lugu, vahepeal pidin vorme ümber tõstma, et nad ilusti igalt küljelt küpseks:) Ahjuukse avamise koha pealt olen kuulnud , et esimesed 20 minutit, siis kui leib kasvatab koorikut, pole soovitatav ust avada. Ise olen avanud ka ukse varem, et näiteks põhjas olevasse anumasse vett lisada. Leibadega midagi pole juhtunud. Üldiselt aga pintseldan leivakoorikut siis, kui alandan ka ahjutemperatuuri.
Mina aga tean, et isegi uus ahi võib olla selline,et küpsetab tagant rohkem kui eest ja vastupidi. Nii et see võib olle üleüldine ahjude omapära.
1l vett ja 1,3kg jahu mahub täpselt minu kahte vormi mõõduga 29 x 11. Kui vahel harva liiga kauaks kerkima jääb, siis kerkib lausa üle ääre. Ahju ukse avan 20 minuti pärast ja alandan temperatuuri. Siis lükkan sisetemperatuuri mõõtja leivasse (leib ei jää tooreks kui temperattur on 98 kraadi )Aga leibasid pealt ei ole küll mitte kunagi veega pintseldanud. Ja veenõud ka ahju põhjas ei ole. Kuid kurja need ei tee 🙂
Teie arvamuste lugemine arendab ka ennast. Näiteks siiani pole ma isegi mõelnud küpsetise sisetemperatuuri mõõtmisele aga nüüd hakkas asi huvitama ja peaks äkki endalegi sellise viguri muretsema. Ahju temperatuuri mõõtja on olemas ja selle soetamisest oli kasu, sest kui nupp näitas 200kraadi , siis ahjus sees oli peaaegu 250kraadi. Ootan väga laupäeva et katsetada paksema leivataignaga. Asi huvitab kohe väga et kas saan ükskord ka kumerad leivad:)
See blogi siin teeb tänuväärset tööd, aitäh Ragnele ja kõigile teistele kaasamõtlejatele.
Parimat teile kõigile ja ikka jätku leivale!
Liivi
Tänan Liivi:) Loodetavasti tulevad seekord nö õiged leivad:) Kindlasti anna ka tagasisidet, kuidas läks!
Tere jälle
Võin reipalt teatada, et seekord tulid mu leivad hoopis-hoopis kenamad kui tavaliselt. Ei vajunudki keskelt lohku! Väga kumerad ka veel ei tulnud, aga tean nüüd, et jagasite õigeid soovitusi ja lihtsalt pean taigna veelgi kõvema tegema. Mul on nii hea meel! Ja teadmine, et varsti ligemale aastase leivaküpsetamise kogemusest hoolimata on ikka veel palju õppida, hoiab meele erksa ja põnevil. Seda põnevust soovin kõigile küpsetajatele.
Liivi
Tore Liivi, et leibade väljanägemine juba parem. Nõustun täiesti, et iga leivaküpsetamisega on midagi õppida, samuti kaasneb sellega põnevus, kas ikka seekord leivad kerkivad hästi ja milline lõpptulemus seekord välja näeb. Samuti ootusärevus, kuidas maitsevad uute täidistega katsetatud leivad:)
Tere Ragne!
Olen siin sinu blogis esimest korda ja mõtlen leivateo peale.Panin 3rukkipala keefiriga likku ja ootan kuna 3päeva täis saaks:),et proovida leiba teha.Küsimus elan tüüpkorteris ja toad veel suht jahedad ja põranda kütet ka pole,kuidas saan kõik õigesti käärima?
Tervitades,
Geena
Üldiselt peab juuretist kääritama soojas kohas (ca 24-25 kraadi), seetõttu soovitaksin mässida see valmiv juuretis soojema teki sisse.
Edu!
Tänan vastamast!Mässisin kausikese teki sisse:).Kui mul on selline uuemat tüüpi ahi millel on nö ringlev soojus ka,millise programmiga õigem küpsetada kas tavaline ülevalt-alt või siis see ringlev soojus? Hakkan homme õhtul edasi meisterdama ja teisipäeval peaks suur päev minu elus olema sest teen oma esimesed leivakesed.Loodan väga ,et ikka leiva moodi tulevad:)
Kas esimesed küpsetised lähevad reeglina ikka päris vussi või saab neid ikka süüa ka:) ? Oleksin väga õnnelik kui sul mulle algajale veel mõni näpunäide oleks anda mida ma kindlasti silmas peaksin pidama?
Suured tänud!!
Geena
Geena, soovitan sul varuda natuke aega ja lugeda läbi kõik Ragne blogi postitused leivateost ja lisaks veel siit http://www.toidutare.ee/foorum.php?teema=2278&start=1
Jätku ja jõudu sulle, väga vahva et leiategijaid lisandub. Ise olen ka juba üle nelja aasta küpsetanud oma leiba 🙂
Geena – mina olen küpsetanud kõige tavalisema ahju režiimiga (ülevalt-alt).
Minul tulid esimesed leivad hästi välja, ise olin väga õnnelik, Muidugi kui nüüd tagasi vaatan, siis olid need leivad sellised algaja omad – natuke liiga küpsenud ja vähe maitsestatud. Ilmsel olin kartnud liiga palju soola lisada.
Muidugi iga leivateoga lähevad leivad paremaks. See võtab aega, et hakkad tundma oma ahju ning neile kõige sobivamat ahjutemperatuuri ja küpsemisaega. Iga ahi on erinev, nii et pead sobitama ja katsetama õiget leibade küpsetamisaega.
Näpunäitena soovitan hoida tainast kerkimise ajal võmalikult soojas , nii kerkivad nad paremini. Lisaks jälgi, et tainas ei tuleks liialt vedel. Tean mitut tuttavat, kes tegid vedelama taina ning tänu sellele kukkusid kerkinud leivad ahju panemisel keskelt sisse.
Ilusat leivategu Sulle ja anna kindlasti teada, kuidas leivad välja tulid! Kindlasti küsi julgesti kui küsimusi tekib, püüan Sulle võimalikult kiirelt vastata:)
Juhuuu,minu suur päev on sündinud! Sain hakkama,väga maitsev on.Muidugi koorik läks katki aga kõva ei jäänud,seest tiba nätske aga maitse ikka super.Tegin pilte ka aga ei oska lisada siia muidu näitaks milline välja tuli:)
Kuidas sa leiba säilitad,kas kilekotis läheb hallitama kuna nati nätske?Küsin veel ühe isikliku küsimuse ka ,et kuidas õnnestub sul nii kena sale olla kui nii häid kooke jne valmistad,mul on tunne ,et lähen nüüd küll paksuks sest meeldib magus ja koogid,saiad:)?
Tänan abi eest ja kindlasti jätkan leivategu ja ehk tüütan sind veel oma küsimustega:)
Geena.
Küsin ruttu veel,et kuidas sul leivad pealt nii tumedad tulevad kas määrid millegagi ja küljed ka nagu rohkem küpsemad? minul selline heledam toon:) ja küljed põhi tänu paberile ka mitte nii küpsed.
Geena
Mina tahaks ka küsida sama küsimus, mis Geena, et kuidas sa nii sale püsid ::))
Aga ise küpsetan leiba ikka paberis, vat on see mingi ebausk et ikka vanas alumiininumvormis ja küpsetuspaberiga vooderdatud. Soovitan aga kasutada sisetemperatuuri mõõtjat. Vist eespool olen ka sellest maininud. Minu meelest on see kiiduväärt asi. AHju temperatuuri järgi peaks mu leib valmis olema aga sisetemperatuuri mõõtja veel ei piiputa. Ja nii ma võtangi leiva ahjust välja alles siis kui sisetemperatuur on 96°C. Siis ei jää leib seest tooreks. Küpsetan iga kord kaks vormileiba. Kui need on jahtunud, lõikan pooleks ja pakin kilekotti. Olenevalt olukorrast jätan välja kas kaks poolikut või ühe ja ülejäänud leivad säilitan sügavkülmas. Suvel oli vahel nii et ennast kodus polnud ja siis ka leiba ei söödud 🙂
Aga kuidas teised leiba säilitavad.
Geena- Palju-palju õnne esimeste leibade puhul:) Kas tegid tavalised leivad või täidistega? Kahjuks ei oska ise ka siia kommentaaridesse pilte lisada:(
Minul lähevad leivad kenasti tumedaks juba esimese ahjus oldud 20minutiga, siis kui temperatuur on kõige kõrgem. Küpsetan ahju keskosas, muid meetmeid ei kasuta, et leivad pealt tumedaks lähevad. Pealt piserdan pärast ahjust välja võtmist veega või määrin taluvõiga. Taluvõiga määrides läheb leib pealt läikivamaks.
Ise säilitan leibasid tavalises kilekotis. Teen korraga kolm pätsi. Külma ei pane, kuna leivad saavad vähem kui nädalaga otsa. Tean, et paljud mässivad leivad ka küpsetuspaberi sisse, pidi nii kauem säilima.
Ise mõtlesin ka alguses, nagu Lissu, kasutada spetsiaalset termomeetrit leiva sisetemperatuuri mõõtmiseks. Kuna mul aga see ahju temperatuur ja ajad nii täpselt paigas, siis pole selle järgi vajadust. Kindlasti on see aga väärt abimees:) Aitab ka leiva nätskuse vastu;)
No seda saleduse asja küsivad kõik:) Ma ise kõnnin vist lapsega päeval nii palju, et õhtul on kuhjaga ruumi kookidele ja muudele maiustustele:)
Ja Geena küsi kindlasti, kui nõu vajad;)
Tere Ragne!Mul tõsine probleem leiva küpsetamisel.Tegin täna juba 4at korda leiba.Juuretis tehtud Sinu õpetuse järgi aga millegi pärast ei kerki minu leivad vormis ja,kui ahju panen siis koorik pärast väga kõva ja seest nätsked.Ise arvan,et juuretis liiga nõrk,kuidas saaksin seda juuretist elujõulisemaks teha.Kas järgmiseks korraks võetud juuretis peab ka kerkima külmkapis edasi,minu omaga ei toimu midagi.Looda,et oskad aidada Sa ju juba kaua teinud leiba.
Nimi on mul Kaarita
Kaarita!
Kui teed endatehtud juuretisega alles 4ndat korda leiba, siis on täiesti normaalne, et leib ei ole veel nö pärisleiva taoline. Öeldakse, et juuretis saab oma õige elujõu kätte alles kuuendal-seitsmendal korral. Nii et arvatavasti viga selles. Muidugi peavad leivad kerkima soojas kohas, see on üheks kerkimise eelduseks. Näiteks praegusel jahedamal ajal kerkivad mul leivad tunduvalt aeglasemini, kui suvel.
Ja kindlasti, kui oled järgmise leivateo juuretise kõrvale pannud, Ära teda kohe külmkappi pane, vaid hoia samuti karpi panduna soojas. Tavaliselt hoian ma juuretist soojas kogu leibade kerkimise aja. Lugesin hiljuti veel sellist ütlust, et juuretise tohib külmkappi panna alles siis, kui esimene amps küpsetatud leibadest on võetud:)
Loodetavasti oli veidike abi Kaarita:) Edu!
Tere Ragne!Mul leivad kerivad vannitoas,kus põrandaküte ja panen veel paksu räti ka peal.Juuretisel olen lasknud enne u 2 tundi purgis suletuna seista seal samas vannitoas ja siis alles külmkappi pannud.Kas juuretis peaks ka külmikus kerkima.Kui panen juuretise käärima 12ks tunniks siis tekib ainult õrn valge kiht peale.Vaatasi ,et juuretis purgis jälle nagu lihtsalt üks taina tükk,mingit reaktsiooni seal pole.Äkki peaks uue juuretise tegema,soov ju nii suur leiba teha.Kõike head,Kaarita
Külmikus juuretis enam ei kerki, seal ta kergelt mullitab. Kui pärast 12st tunnist kääritamist on juuretisel vaid õrn vaht peal, siis ta ilmselgelt liiga nõrguke veel. Mina soovitaksin jätkata olemasoleva juuretise tugevdamist (seda siis jätkuvate leibade küpsetamistega) või siis hankida endale juba tugev juuretis:)
Tere:)
Minul siis teine küpsetus ka tehtud ja nii ilus leib tuli.Kui arvasin et esimene on super siis teine on veel parem:).Tume koorik ainult ühlt poolt tekkis mõra ja termomeetrist oli suur abi,sest ahi pani täiega puuse,kuigi ta meil simens ja 2a ainult vana;)
Kolmapäeval juba plaanis 3kord leiba teha oma algatatud juuretisest:)
Küsin ,et kas on mõtet minna Anneli Maksan koolitusele või saan ise kunagi nö ideaal leivani?:)
Tervitades,Geena.
Minu isiklik arvamus on , et ei ole mõtet minna koolitusele. Olen kindel et kuu aja pärast on sinu leivad ideaalsed. Ise olen jõudnud heade leibadeni tänu teiste abile ja lugedes foorumi teemasid leivateost nii siin, kui Toidutares ja niisama netis surfates, samal teemal. Igast nõuandest võid kokku panna just oma leiva :))
Tere Ragne!
Olen kuulnud ,et võib ka fariinsuhkrut kasutada leiva teol.Tahan nüüd siis küsida ,et kas ma siis panen tavalise suhkru asemel ainult fariin suhkrut siis samas koguses ja kas linnaseekstrakti ka siis ei pane enam juurde? See mul segane värk aga tahaks proovida.
Tänan ette!
Geena – minulgi oli nii et iga korraga läksid leivad aina maitsvavamaks:) Ka mina isiklikult arvan, et koolitusele väga ei ole minna. Sa ju juba küpsetad leiba:) Nüüd arendad ennast iga leivateoga aina paremaks;) Mina käisin koolitusel aasta aega tagasi, siis kui leivaküpsetamine alles hakkas hoogu võtma. Minul ei olnud leivateost ega juuretisest erilist aimu. Läksingi koolitusele, et teada saada mis imeloom see juuretis üldse on:) Leivaküpsetamine on hetkel tohutult populaarne ning netis leiab erinevatelt lehtedelt ja foorumitest väga palju kasuliku infot.
Anonüümne – Fariinsuhkur annab küpsetisele juurde kergelt karamellise maitse. Ise pole kahjuks proovinud. Esmalt katsetades soovitaksin panna tavalist suhkrut ja fariinsuhkrut pooleks. Kogusena pane kokku surutud fariinsuhkrut sama palju, kui tavalist suhkrut. Linnaseekstrakti lisa ikka. Edu!
Mesi on ka hea suhkruasendaja leivas.
Väga hea mõte Lissu!
Palun selgita mulle sellist asja: Kas ma võtan siis juuretise kui see nö kört on ära käärinud ja panen karpi või siis kui olen juba kõik muud sined ka juurde lisanud ja hakkan kerkima panema?Küsin kuna ühes õpetuses on et see vedel nagu tuleks purki panna aga siin teisiti.Mul saab kohe enda esimene kört valmis ja mõtisklen kuidas edasi.Tänan,Algaja:)
Algaja – Juuretist saab võtta mõlemal viisil. Minu arvates aga kindlam ja mugavam on juuretist võtta paksemast taignast. Täpsemalt tuleb siis juuretist võtta vahetult enne lisandite (seemned, singikuubikud vms) lisamist. Muidu on järgmises leivateos eelmise leivateo lisandid sees:)
Tänan kiire vastuse eest!Võtan siis tainast aga kas kilekotti või karpi kumb parem ja kuidas külmikus hoian ,et ta ikka elus püsiks:)
mina hoian kaanega säilituskarbis.
Minu poeg ütles täna:ema palun küpseta saia ka mitte ainult leiba.Ja siis mõtlesin et muidugi võiks proovida ise ka nö röstsaia teha aga retsepti ei tea:)Kas sinul on mulle mõni hea saia retsept anda ma ei osanud siit blogist seda leida.
Ette tänades,
Geena
Ka mina ei leidnud saia retsepti. Ise teen tavalist ammust n.n. Cibuse lahesaia 🙂 Ei tea, kas seda veel toodetakse !? Ja seda ka kiirmeetodil, et taigna segab leivamasin ja mikro ahjus kergitan ja siis ahju….aga röstsaiast oleks ka huvitatud.
Geena – kahjuks röstsaia retsepti ei oska anda. Mina teen saia Juustu-pikksaia retsepti järgi
Lissu – Cibuse lahesai täiesti olemas. Tänagi tõi mees poest imepehme saiapätsi, mis oli veel soe. Elan Pärnus Cibuse vabriku lähedal ja oi-oi kui häid lõhnu sealt tuleb:)
Tere Ragne ja kõik teised. Sai ka täna leivategu ära proovitud ja välja tuli super! kuigi tundus, et juuretis ei olnud nii tugev, kui peaks.Aga viimase kergituse ajaks panin vormis taigna kerkima eile köetud leigele puupliidale. Kerkis!
Ja ahjus küpses täpselt parajaks. Mees sõi ja kiitis parajalt kõps, parajalt kerkinud ja parajalt hapu.
Eks ta algaja õnn ole aga …
tahtsin tänada sind ja kõiki teisi kommenteerijaid siin blogis. Koos kommentaaridega sain siit pea kogu vajaliku info 🙂 Ja kes pole veel proovinud- julget pealehakkamist!
Diana – äärmiselt tore, et siinsetest kommentaaridest oli abi. Ja nii tore,et võtsid leivategemise ette.
Edu edasiste leibade küpsetamisel!!
Hei,
mitte et keegi sunniks, aga tahtsin ka teavitada, et liitusin leivategijate maffiaga. Olen äärmiselt rahul. Millegipärast ei suutnud ma esmast juuretist ise valmis teha, seega küsisin külapealt ja sain esmase juuretis, katsetasin ja imehea. Aga nagu mul ikka peab ka mingi äpardus juhtuma, nii seekordki 🙂 Olin lugenud Ragne leivataigna tegemise õpetusest, et maitsetugevdamiseks võib lisada koriandrit…. nii ma siis lisasingi…. segan kõik ilusti ära ja mõtlen, et no on mingi vale lõhn…. ja siis vaatasin purki mida raputasin taigna kohal…. ee ja see oli kardemon 🙂 seega minu esimene leib oli saia maitsega, aga ikkagi oli hea ;D Tänud Ragnele ja kõigile teistele leivategijatele 🙂
Diana – Teretulemast leivamaffiakampa:) Elujõus juuretist on kaval kasutada – nii saab rutemini nö õigeid leibasid maitsta. Sinu äpardus on mulle tuttav – hiljuti raputasin õunakoogi tegemisel õuntele kaneeli asemel kanamaitseainet….
Mainin siis ära ka oma äparduse . Rulbiskviidi põhja kummutasin suhkru asemel soola peale. Sest mul on soola ja suhkru säilituspurgid samasugused. Kiri on kül peal kus on mis aga …
Ragne vast andestab äkilise teema muutuse.
Kuid loodetavasti siin järkub leivateema ::))
oh, ma nii oleks tahtnud ise teha juuretist, aga eks mul on selleks veel ju võimalus. Mina ei teinud hapupiima/õunamahlaga juuretist vaid proovisin teha 1 dl rukkijahu ja 1 dl veega. Ainuke kes sellest ülimalt huvitatud oli, oli kass… esimene kord kui asi hakkas looma, ajas ta selle kummuli ning teinekord läks lihtsalt pahaks… kass on üldse mul suur abimees leivateo juures, üsna truult istub teine ja jälgib… ei tea mis teda seal lummab… vist see hapukas lõhn või CO2 🙂
Lissu- vot suhkru ja soola olen ma ka ise sassi ajanud, seda siis tee maitsestamisel:) aga huvitavad teemamuutused on ikka oodatud:)
Diana – rukkijahuga peaks ise ka huvi pärast katsetama, tahaks näha, kuidas toimib!
Tere Ragne!
Vajan nati sinu abi.Olen jätnud avatud kuid kinnise pudeli maltoosat lauale ja nüüd see tiba kummis.Kas pean ära viskama või võin seda siiski kasutada? Kuidas sina säilitad kas paned külmikusse? Tiba blond oln ju:)
Ette tänades,Geena
OI, ma ei oska kohe nõu anda, ise hoian tavalises kapis, kus teisi siirupeidki. Mina isiklikult ei julgeks seda koos juuretisega kokku lasta, ehk ei meeldi juuretisetaignale? Äkki oskab keegi veel aidata?
Tere!
Tegisn sii nüüd hoopiski pr Ilvese moodi fariinsuhkruga ja ilma maltoosata(see ju läks hukka)
Ja oh ime jumala hea leib sai.Olen nüüd ju juba osav:) ja enam küpsetuspaberit ei pane vaid teen vormi väga võiga kokku ja nii mõnus krõbe saab ka külgedelt ja alt.
Ole sa tänatud ja muidugi teised siin ka!
Geena.
Mina seda julgust pole veel kogunud, et teise retsepti järgi proovida. Mul siinne leivateo juhend nii pähe kulunud, et võin kasvõi unepealt seda teha. Ka mina enam küpsetuspaberit ei kasuta – läks seda niipalju, et ülepäeva pidin poes seda ostma:D
Aga tore Geena, et oled koduleibade küpsetamise juurde jäänud:)
Tere,
Tahaks küsida, kas kellelgi veel juuretis külmkapis edasi käärib. kui leiba tegema hakkasin ja purgilt kaane võtsin siis lendas juurestis lausa lakke:)Seisnud oli nädala tavalises külmikus. Kas see on ok või hoian juuretist valesti?
Säilitan ka juurestist tavalises külmkapis. Vahel on seal isegi kolm nädalat olnud aga lakke ei ole küll kunagi lendanud. Juuretist on mul umbes 2 supilusikatäit.
Minulgi pole lakke lendamist juhtunud:) Mina hoian tavalises plastmassist säilituskarbis, nii et kui juuretis nö hingata soovib, siis lükkab kaane pealt ära. Klaaaspurgis juuretisel minu arvates selles mõttes halb, et õhku võib väheks jääda.
Kui juuretisel väga vänget või hapukat lõhna juures ei ole, siis ma arvan, et tal pole miskit häda:)
Tänud, proovin siis järgmine kord plasmassist karbiga. Iseenest ei ole juuretisel häda midagi, lõhn minu meelest norm ja leib kerkib kenasti.
Tervitus! Oleme mitmeterasaia edukalt aastaid küpsetanud (praegugi tunnen küpseva saia lõhna) aga rukkileib ei taha õnnestuda. Nägin pilti su blogis ja tekkis hirmus isu, prooviks jälle. Mu asjatundmatu küsimus oleks selline, et kas pett/keefir/õunamahl juuretise juures tähendab valikut nende vahel või kõiki koos ja kas ja kui oluline on juuretisse mineva leiva tüüp.
Ja veel, et mis sorti eesti poeleivale selle retsepti järgi tehtu kõige rohkem sarnaneks?
Tere TT! Juuretist tuleb valmistada ühega antud valikust, nii et kas siis pett või keefir või õunamahl. Peti või keefiriga tegemisel vahet ei ole, õunamahlaga juuretise valmistamisel tuleb algne juuretis selline magusapoolsem.
Kõlan küll kulunult aga koduleivale maitsepoolest poes vastast ei leia. Kui aga peaks sarnasusi tooma, siis võiks paralleele tõmmata Pärnu vormileivaga (see siis muidugi koduleiva maitsevaesem ja kahvatum vend:))
Kõik oleneb ka nisujahu lisamise kogusest. Mida rohkem seda lisad, seda heledamaks muutub leib, samuti ka maitseomadused muutuvad. Minule meeldib kui nisujahu ona natuke rohkem lisatud, ainult rukkijahuga tehtud leib on minu jaoks liiga raske.
Edu!
Tänud kiire vastuse eest! Hakkasin juba eile kodus selle leivategemise ideega susima ja kui hästi läheb siis nädalavahetusel proovime ära. Meil on ainult rukkijahuga nöök, tavalisest poest ei leia, tuleb spets delikatess toiduainete poest muretseda ja hind teadagi delikatessne:)
Hoian pöialt:) Ohjah, delikatessne on väga hästi öeldud:)
Mina mõlgutan ka leivategemise mõtteid ja no panin siis rukkileivatükid keefirisse, piisavalt et oli kaetud, seisis soojas 3 päeva ja no ma ei tea. Milline see juuretis välja näeb? Kust ma tean et juuretis on valmis 😀
Kuidas seda väljanägemist seletada? Kirjeldan siis nii, et ta peaks hakkama kergelt mullitama ning nö elutsema. Kui sul näeb juuretis samasugune välja nagu paar päeva tagasi selle valmistamisel, siis hoia veel segu julgelt soojas kohas.
Mul oli ikka julmalt soojas ja ikka mitu mitu päeva. Mingeid mulle ega elu seal nagu ei tundunud olema. Kollakas vedelik tuli peale ja siis tundus nii imelik, et viskasin ära. Teine kord samamoodi 🙁
Lihtsalt tavalised rae leiva viilud uputasin gefiluse keefirisse. Äkki teen midagi valesti? Segada ei tohi või miskit?
Oi aga, kui juba vedelik eraldub oled täiesti õigel teel, ära seda järgmine kord ära viska. Kui eraldub vedelik, hoia veel mõni päev soojas, siis sega läbi ja voilaa:)
Sain juuretist omale ja esimene leivategu tuli vast päris hästi välja. Aga siis jätsin omale juuretist ja nüüd selle teise leivateoga on probleeme. Panin õhtul käesooja vett ja jahu juurde ja jätsin ahju kõrvale tekkide alla seisma. 12 tunni möödudes oli seal seekord ainult õrn vaht peal ja mõtesin, et ehk on vaja veel oodata. Paari tunni möödudes ikka ei midagi ja segasin ka veidi. Nüüd on nagu vesine kiht peal ja kuidagi vedelamaks on ta läinud ja mullidest ei ole enam märkigi. Huvitav, kas siis kääris üle? Mis ma nüüd siis edasi peaks tegema? Veel jahu juurde panema ja veel ootama või peaks lihtsat kuskilt uue juuretise otsima?
Ka minul on kunagi vesine tulnud ja siis olen saanud vastuseks et olen pannud liiga vähe jahu
Nüüd panen leiva alati hakkama nii et juuretsisest tuleb selline kördi taoline. 1l vett +juuretis ja jahu umbes 5-6 dl. Aga mäletan et tegin leiva tookord ikka sellest vesisest kördist ega juhtunud midagi. Selline on minu kogemus.
Mina soovitaksin ka sellest vesisest juuretise massist leiba teha. Kord leivaküpsetamise alguses oli minulgi selline vesine käärinud juuretis, paar mullikest vaid peal. Tegin sellest leibasid, võttes ka järgmise korra juuretise sellest. Lõpptulemusel ei olnud väga vigagi.
Vesise massi põhjuseks peaksin samuti liiga vähese rukkijahu lisamist (kuigi ise lisan natuke vähem rukkijahu kui Lissu), teise põhjusena ehk ka jahedat käärimiskohta.
mida see linnase ekstrakt täpsemalt teeb?
Kui teda rohkem lisada, annab see leivale tumedama värvuse. Leiamaitsele annab sellist kerget karamellist/magusat maitset juurde.
Pean veel ära mainima, et see oli leiva-postituse 200. kommentaar:) Tore on näha üha kasvavat koduleivaküpsetajate hulka. Koduleivarohket uut aastat kõikidele küpsetajatele!
Siinkohal tervitused ka Klairile, kes minu käest juuretist sai ja nüüd ise usin leivaküpsetaja on:)
Tere Ragne! Kas sa oskad arvata, kas juuretisele sobiks ka poeõunamahl või siis tuleks juba kindluse mõttes keefiri/petti kasautada?
tervitades ja uut aastat soovides, A
Head uut Sullegi A:) – poeõunamahl sobib väga hästi juuretise valmistamiseks. Mitu minu enda tuttavat on poemahlaga teinud ja on õnnestunud!
Tere, Ragne! Olen Sinu suurepärase blogi suur austaja. Siiani on kõik retseptid hästi välja kukkunud, aga nüüd oleks sinu nõuandeid vaja.
Tegin leiba esimest korda, järgisin retseptis antud koguseid ja aegu, aga juhtus see, et leib kõrbes ahjus ära. Tegin 1/3 kogusest ja sain väikese leivapätsi jagu tainast, mille panin plekist leivaküpsetusvormi. Kohe esimese paarikümne minuti jooksul tõmbas leib vormi küljest märgatavalt lahti ja nägi üldse kuidagi kuiv välja. Hoidsin leiba tund aega ahjus, pealt oli suht tume ja kui vormist välja keerasin, oli alt ka kergelt kõrbenud. Ahi ei tohiks petta, kuna kõik koogid jms on mul alati väga hästi välja tulnud. Oskad sa öelda, mis valesti läks?
Esmalt turgatab kohe pähe see, et ahjutemperatuur oli ilmselgelt liiga kõrge, proovi järgmine kord madalama kuumusega küpsetada. Teisena küsiks, kas vorm kerkis ikka ilusti täis? sest kui tainast vormis vähem, siis ju ka küpsetamisajad vähenevad! Muud ei oskagi pakkuda…
Edu Sulle järgmistel leivategudel, ära mingil juhul alla anna:) Ja küsi kindlasti kui miskit nõu vaja ehk saan abiks olla:)
Tere! Palun ütle, mis kõrgusel sa leiba praeahjus küpsetad ja millisel režiimil? Kavatsen sel nädalal sinu õpetuste järgi oma esimese leivateo ette võtta ja omast tarkusest teeksin nii: rest alt teises vahes ja alt ning ülevalt kuumus. Või peaks kuidagi teisiti? Eeldan muidugi enesekeskselt, et sul on nagu minulgi elektriahi 🙂
Tegelikult talvisel perioodil küpsetan leiba puuküttega ahjus:) Elektriahjus aga küpsetan keskmises vahes, ülalt-alt kuumusega.
Tere. Mul on suur probleem. Sain novembrist söbranna käesti juuretise ja olen päris mitu korda üritanud küpsetada, aga älja ei ole miskit tulnud. Praegu neid kommentaare lugedes hakkasin juba katlustama, et olen äkki oma juuretise ära tapnud. 🙁 Ega ta mul eriti kerkida ei taha ja suurt vahtu ka peal ei olnud. Vöib olla on viga selles, et olen uue juuretise vötnud kohe eeltaignast, enne jahu jms lisamist. Äkki eeltaigen ka liiga paks? Igal juhul on minu leib seest täiesti nätske. Selline tihe nätske mass. Seekord nägi küll ahjust vöttes ilus välja, aga kooriku all oli tühi ruum ja siis tuli see nätske mass 🙁 Kui paks peab tainas löpuuks olema? Mis tähendab "hakkab lörtsuma"? Mul on selline väga paks puder, mida annab (raskustega) veel kausist välja valada. Kas peab olema rohkem selline pärmitaigna paksune?
Loodan, et kegi oskab aidata. Ma ei jaksa enam nii palju leivamagustoitu süüa 😀 (ei ole raatsinud minema visata, teen muutkui magustoiduks 🙂
Endal mul kogemusi juuretise võtmisest enne jahu lisamist väga ei ole. Mina võtan siis kui olen juba erinevad jahud lisanud. Enne lisandite lisamist võtangi peotäie juuretist endale.
Täiesti võimalik, et juuretis miskit moodi viga saanud ning välja surnud. Mulle aga tundub, et Sul leivatainas liialt vedel. Kerkima pandav tainas on tunduvalt paksem kui paks puder, samuti ei saa teda kausist kuidagi välja valada, sest tainas ikka üks selline päts. Leivatainas on üsna paks ning õhulisest pärmitainast erinev.
Palju Sul muidu jahu kulub leibade tegemiseks? Minul isiklikult kulub 3 pätsi tegemisele (1 valmis päts ca 1kg) natuke üle kilo erinevaid jahusid.
Kardan, et nätskus põhjustatud liigvedelast leivatainast!
Edu,
Ragne:)
Leivataigent ei saa jah kuidagi kausist välja valada. Ja juuretis võetakse siis, kui on taigen korrlaikult läbi sõtkutud ja mina võtan veel siis, kui taigen on ka juba esimene kord kerkinud. Taigen on nagu "plasteliin" Sellest peab saama vormida pätsid. Ja vähekene pehmem võib taigen olla vormis küpsetatud leiva jaoks. Kuid siiski peab olema selline paksus, et sellest saab ka misgai voolida :)) Minu kaks pätsi on 1 liiter vett ja 1,3 kg jahu. Küpsetan vormis.
Lissu
Leivataigent ei saa jah kuidagi kausist välja valada. Ja juuretis võetakse siis, kui on taigen korrlaikult läbi sõtkutud ja mina võtan veel siis, kui taigen on ka juba esimene kord kerkinud. Taigen on nagu "plasteliin" Sellest peab saama vormida pätsid. Ja vähekene pehmem võib taigen olla vormis küpsetatud leiva jaoks. Kuid siiski peab olema selline paksus, et sellest saab ka misgai voolida :)) Minu kaks pätsi on 1 liiter vett ja 1,3 kg jahu. Küpsetan vormis.
Lissu
Tere, proovin ka leiba esimest korda leiba teha, aga küsimus selline kui mul tainas valmis ja mul on ainult üks vorm ning panen sinna taina 4-6 tunniks kerkima, mida ma ülejäänud tainaga teen? kas see võib oodata? või peaks selle ka kerkima panema ja tegema ilma vormita pätsid?
Loodan, et ei jäänud oma vastamisega väga hiljaks. Ikka kindlasti tuleks kogu leivatainas ühe korraga kerkima panna. Võid teha ilma vormita, aga ka näiteks küpsetada tavalises ümmarguses koogivormis, siis tulevad sellised ringilised pätsid:)
Tere veelkord ja suur tänu köigile nöuannete eest!
Ilmselt on jah mu tainas liiga vedel, sest midagi vormida sellest küll ei annaks. Ma proovin oma juuretist natuke turgutada, nt öunamahlaga ja siis millalgi uuesti katsetada. Teen seekord ikka 100% retsepti järgi, siis saan ehk väähemalt tunde kätte, kui paks see tainas olema peaks. Annan siis kindlasti teada, kuidas välja tuli!
Seniks köike paremat ja head leivategu köigile!
Jään huviga ootama!
Tere,
Tegin ka mõni päev tagasi oma esimese leiva(juuretiseta).Maitse väga hea aga ei kerkinud,koorik suht kõva ja seest pool toores(küpsetasin 200kraadi juures 1h,ahi küpsetas nii ülevalt kui alt).Eile tegin uue katse,kerkis väga ilusti(rätiku all),kui rätiku ära võtsin siis vajus alla ja ahjus enam ei kerkinud.Panin alguses ahju 250kraadi juurde(ahi küpsetas nii ülevalt kui alt pöörlevaõhuga) siis kõrbes leib juba ära,keerasin kraade alla,veekauss oli ahjus ja pealt patsutasin veega.Lugesin kuskilt et leiva temberatuur sees peaks olema 97kraadi(ei saanud mina seda kätte)Lõpuks võttsin ahjust välja tegin pealt märjaks ja panin rätiku peale.Hommikul kui lõikama hakkasin oli seest ikka nätske.Nii tahaks arusaada miks ma ei saa seda leiba küpseks,sest maitse iseenesest on väga hea.Kas ma nt.selleks et pealt ära ei kõrbe võiks peale panna märja küpsetuspaberi?
Mul ilma juuretiseta leivaküpsetamisekogemused küll puuduvad, kuid kindlasti soovitaks ilma juuretiseta leiva puhul alandada ahjutemperatuuri. Tean, et näiteks Nigella Lawson küpsetab ühte oma juuretiseta leivaretsepti 175 kraadi juures 1,5 tundi. Soovitaksin sama temperatuuri ja ajaga proovida:)
Tegingi eile uue leiva ja retseptis oli 175 kraadi ning see tuli supper hea.Seda teist leiba proovin kindlasti veel,kuigi retsept näeb ette 200 kraadi siis arvan et teen ikka ka 175 kraadi juures.
Tegingi eile uue leiva ja retseptis oli 175 kraadi ning see tuli supper hea.Seda teist leiba proovin kindlasti veel,kuigi retsept näeb ette 200 kraadi siis arvan et teen ikka ka 175 kraadi juures.
..nii et oligi temperatuur liiga kõrge nagu arvasin. Tore, et seekord leib õnnestus:)
Lugesin õpetuse ja kommentaarid läbi, tõin sõbranna käest korraliku juuretise ning elu esimene omaküpsetatud leib sai täiesti ideaalne! Sõbranna soovitas veel, et lurtsuma hakkamist ei tohi taigna segamisel ikkagi ära oodata, siis jääb liiga kuiv, mul läks liitri vee kohta isegi alla kilo jahu ja leib on mõnusalt vetruv. Suured tänud kõigile muljete ja heade soovituste eest!
Tere jälle!
Vötsin nädalavahetusel südame rindu ja üritasin uuesti oma leivategu. Juuretis oli vahepeal toredasti elama hakanud ja andis lootust. Tegin taigna ikka kohe palju palju paksema, kui eelmistel kordadel ja sain aru, mida selle "lurtsumise" all möeldi! 🙂 Ja siis hakkas tainas kerkima nii et mühises. Juba vähem kui tund hiljem tuli taigen üle vormi serva, nii et mul ei jäänud muud üle, kui suurde vormi ümbr valada. Löpuks oli isegi sellel suur kuhi peal. Kuna leib valmis alles eile öhtul , siis ma ei hakanud seda seekord liiga vara näppima ja varusin täna hommikuni kannatust. Ja see tasus end igati ära – leib on nagu filmis! Maitse on ka suurepärane. Vormist tuli ilusti lahti ja noa külge ei jää löigates üldse. Suur-suur tänu köigile nöuannete eest!!!
Jätuku leivale ja tervitused Hamburgist!
Anonüümne – mul nii hea meel Sinu õnnestunud leivategu lugeda, nagu oleks ise miskit õnnestunud korda saatnud:) Õnnitlen!
Tere!
Tegin eile õhtul siia igavesti pika postituse, aga millegipärast seda siin pole…Kirjutan siis uuesti, sest mure on tegelikult ju suur…
Ragne blogi olen jälginud juba pea aasta. Leidsin selle siis, kui hakkasin huvituma koduset leivateost ja nüüdseks olen üsna mitu retsepti 😀 ära teinud. Kõige lemmikumad on hakklihamuffinid.
Seega – tubli Ragne!
Nüüd aga mure juurde.
Kui eelmisel suvel hakkasin ise leiba tegema, tegin ise juuretise (siinse retsepti järgi) ja püüdsin ja püüdsin ja püüdsin ise leiba küpsetada. Küll jäi koorik kõva, küll seest nätske ja tegelikult ei kerkinud ka eriti.
Tol korral jätsin asja katki.
Nüüd enne vabariigi aastapäeva mõtlesin, et proovin ikka veel korra.
Ostsin lihatermomeetri (kuna ahjutermomeetrit poes lihtsalt ei olnud), et mõõta leiva sisetemperatuuri, et nätskeks ei jääks.
Sain täiesti toimiva juuretise.
Juuretist kääritasin u 12 tundi puuahju peal, kauss mässituna käterätti ja fliistekki. Mul on muidu saunas-vannitoas põrandaküte ka, aga laps (lapsed on meil Ragnega pea sama vanad ja vaatavad mõlemad heal meelel ilmateadet :D) oli käinud jälle põrandakütet kruttimas ja mees oli oma niiske jope sinna tahenema toonud, nii et vannituba-saun tundus pigem jahe. Lisaks tundus mulle, et kui panen põrandale (isegi, kui mässin sisse) kausi, võib juuretis ikkagi tuuletõmbust saada, vannitoas käin ju mitmeid kordi päeva jooksul ja sauna uks on alt niiöelda lahti.
Juuretis kääris ära, tugevat ja paksu valget vahtu peale ei tulnud, seda pole mul ka varemalt tulnud (ühe korra siiski, oma tehtud juuretist proovisin selle paari kuu jooksul ühe korra ka reanimeerida keefiriga. Peale seda tuli päris hea vaht peale) ja ei teinud sellest väljagi.
Segasin taigna (aga linnaseekstrakti olin unustanud osta ning eelmise korra oma olin ära visanud, sest best before sai mööda), küll mitte TÄPSELT retsepri järgi selles mõttes, et koguseid ei kaalunud-mõõtnud, vaid tegin silma järgi. Võtsin uue juuretise (pean ütlema, et saadud juuretis oli palju pehmema tekstuuriga, minu oma oli palju kuivem ja kõvem võiks öelda), mille panin karbiga lauale, et ta hakkaks elutsema enne kui külma panen.
Vormi pandud leiva (2/3 vormist täitsin) panin kerkima jällegi ahju peale käteräti ja fliisteki sisse.
Leiva panin kerkima ennelõunala, kell 11 ja olin otsustanud, et enne leiba ahju ei pane, kui vorm täis on kerkinud.
Käisin vahepeal ikka ettevaatlikult hiilimas, mis see leib teeb seal, aga õhtul kella 21ks ei olnud leib kerkinud pea üldse (minu tehtud augud leivas ei olnud enam NII sügavad, aga olid ikkagi täiesti olemas, nii et kerkimismaad oli v-o mõni millimeeter). Panin ta siis ikkagi ahju, kasutasin lihatermomeetrit ja retseptis toodud temperatuure-aegu. Leib kerkis ahjus mühinal, läks pealt katki (mis iseenesest ei ole halb, see kooriku serv on ju nii nämma, aga ikkagi…).
Maitses tegelikult täitsa hea, pealmine koorik on veidi kõva (lõigata on halb), kuigi veekauss oli ahju põhjas ja veega pintseldasin ka mõned korrad, seest nätske, nagu varemalt, ei olnud. Aga juuretis ei hakanudki elama. Panin ta praegu ikkagi külmkappi, ja meenutasin, et ka eelmistel kordadel oli minu juuretis selline.
Aga õnnetuks teeb, kuidas suudan mina toimiva juuretise ühe leivateoga ära käkkida ja mida ma teen valesti?
Oi aitäh sellise laheda pika kirja eest. Esmalt tahaks küsida, kus sa juuretist enne külmkappi panemist hoidsid? ning kui sooja kohta olid pandud leivavormid. Küsin sellepärast, et umbes nädal aega tagasi mul ka vormis leib vaid õrnalt kerkis. Asetasin siis vormis päeval köetud puupliidile (puupliidi plaat oli parajalt leige) ning soos vohasid vormid ca 20 minutiga täis. Järelikult oli minu leivataigna probleem jahedas asukohas. Kui Sul hakkas leib alles ahjus kerkima, siis järeldaksin sellest seda, et tainas oleks samuti soojemat kohta soovinud. Soovitan Sul praeguse juuretise külmast välja võtta mässida rätikusse ning asetada ca 3ks tunniks sooja kohta ehk hakkab elutsema?
Edu, ja anna kindlasti oma toimingutest teada! Ehk saan veel aidata:)
Nii juuretist kääritasin, leiba kergitasin kui ka uue juuretise panin algul puuahju (ahi, millega kütame oma kodu) otsa (mässisin õhemat sorti fliisteki ja käteräti sisse, et vältida igasugust tuuletõmmet ja et hoida sooja) otsa. Ahju kütsime neil kahel päeval (ühel õhtul panin käärima juuretise) 2 korda päevas. Seega pidanuks seal (vähemalt altpoolt tulema) olema suhteliselt soe.
Varasemalt kääritasin ja kergitasin leiba vannitoas-saunas põrandaküttel, aga ka siis ei kerkinud.
Ise mõtlesin, et järgmisel korral proovin sauna kütta ja seal kääritada (kuigi 12 tundi saun sooja ei hoia) ja eekõige just leiba kergitada.
Mees arvas üldse, et ahju otsas on äkki hoopis liiga soe, aga seda ma ei usu… soe on hea, olen ma aru saanud.
See nn uus juuretis seisis mul tegelikult kogu leiva kergitamise aja samuti ahju peal, aga ikka ei midagi… Eks ma võtan ta jälle külmast välja ja püüan turgutada (soojaga esialgu, mitte keefiri vms) enne kui uuesti proovima hakkan.
Kui uue leivateoni jõuan, siis annan teada, kas läks paremini saunas kergitades või mitte.
Tänud abi eest 😀
Sinu jutust saan ma aru, et Sul on olnud leiva kääritamise ja valmistamisega tohutult mässamist. Tegelikult see asi nii hull ei ole, lihtsalt oleks vaja tavapärasest soojemat kohta kääritamiseks ja kergitamiseks. Tundub, et Sul oli soojust küllaga, nii et si selles ei saa kuidagi olla. Ehk oli tõesti liigkuumus? …igastahes, loodan et saad juuretise korda ja anna kindlasti oma leivategudest teada:)
Mina panen juuretise õhtul käärima ja see jääb kööki laua peale. Sellisest soojusest on piisanud. Ei mässi seda küll kuuhugile teki sisse :)) Ja nii on see olnud 5 aastat. Leib tuleb väga OK.
Minul niisama toa soojusest kahjuks ei piisa – põhjuseks talvine aeg:)
Olen aru saanud jah, et tegelikult ei ole see asi mingi väga suur mässamine. Millegipärast aga ei taha mul see asi mitte õnnestuda.
Nagu ütlesin – eelnevalt on juurestise kääritamine toimunud vannitoas põrandakütte peal, peal tekk, ent vahtu pole ikka eriti läinud. Sel korral siis proovisin ahju peal, et ehk seal rohkem sooja.
Täna panin leiva kerkima (käärinud juuretis oli sarnane viimasele korrale – oli ka veidi vahtu, aga rohkem nagu vett vms. Taigna tegin sel korral pehmema kui eelmisel korral) sauna. Panin ahju kütte, aga kuna pidin ise kodust ära minema, siis ise mõtlesin, et veidi ikka aitab, sest leiliruum läheb kiirelt soojaks, ahjutäis põleb aeglaselt, et ehk saab u 5-6 tunniga, mil kodust ära olen, vorm täis.
Tagasi tulin, läksin lootusrikkalt leiba vaatama…ja ei miskit. Täpselt samasugune, kui hommikul, kui leiva vormi panin.
Igatahes panin leiva ahju ja nüüd on ta seal u tunnikese olnud, kerkis (mitte nii palju, kui eelmisel korral) pealt katki, koorik on peal, seest on praegu alles toores, aga aega on…
Elamine on mul jah enamasti jahedamapoolne pigem, vanemat sorti puumaja ei hoia niiväga sooja, kui peaks. Aga teki all (jah, fliistekk ei ole väga paks, aga tekk on mul kahekordselt, lisaks käterätik)peaks eeldatavasti veidi sooja hoidma, lisaks kui on kas ahju peal, mis altpoolt soojendab, saunas laval või põrandakütte peal…
Juuretise, mille võtsin, panin ka sauna koos leivaga kerkima, aga seal mingit elumärki jälle ei ole…Aru mina ei saa…
(Kooke-värke teen küll ja nendega ei lähe enamasti nihu, ei tea miks see leivategu ei tule… Aga ma ei jäta jonni :D)
Leivategemine ongi tegelikult tohutult lihtne..ei mingit keerulisust.
Arvan, et soojuses asi ei tohiks olla, pigem küsiksin palju sa alguses juuretist paned? Äkki on liiga väike kogus,
seetõttu ka ei ole jõudu kerkida? Tekkis ka huvi, kas oled juuretise kellegilt saanud või valmistasid selle ise? Kui ise valmistasid, siis mitu korda oles enda tehtud juuretisega leiba teinud?
Minul on alati umbes 50g juuretist ehk siis tugev supilusika täis.
Aga tuli meelde et kunagi on ka nii olnud, et käärimisel oli vekiht taignale tulnud. Ja siis segasin järgmine kord rohkem jahu juurde. Vast nii 5-6 dl. Nüüd tean juba väljanägemise järgi ära, et oleks paras kört.
Lissu
Sul on nii lahedalt juuretise kogus teada:) MIna panen juuretist ise tunduvalt rohkem – ikka tugeva peotäie. Aga äkki tõasti, nagu Lissu pakkus, segad algul jahu liiga vähe juurde?
Kommentaarid eilse leivateo kohta tulevad nüüd 😀
Juuretist panin umbes 2 supilusikatäit (nii eelmisel kui sel korral), või isegi veidi rohkem oli seda. Paras peotäis igatahes.
Tegin sel korral kääritamisele mineva segu paksema, kui siiani olen teinud. Siiani olen teinud enam-vähem keefiri-laadse, sel korral tegin rohkem nagu 20%hapukoore moodi (või isegi veidi paksem). Vahtu peale ei tulnud, veidi vedelikku vaid.
Nagu juba eile kurtsin – leib ei kerkinud, kuigi hoidsin teda saunas leiliruumis (mida hommikul kütsin) 6 tundi kokku. Samas kohas oli ka juuretis, et hakkaks elutsema.
Juuretisele tuli peale vaid selline… kuivanud kiht, mingeid elutsemise märke ei ole.
Leib ei kerkinud ka ahjus eriti, koorik läks küll katki, aga muidu ei kerkinud üldse (eelmisel korral kerkis ahjus ikka kenasti, sai vormi täis).
Sel korral jäi leib seest nätske ka. Taigna tegin veidi pehmema (vedelam ei ole õige sõna, aga tahaks öelda küll, et vedelama) ka, v-o sellest, või siis sellest, et olen juuretise suutnud ära käkkida. Samuti tegin sel korral väiksema temperatuuriga (soojendasin 250 kraadini ahju, kui leiva ahju panin, keerasin 225 peale, hoidsin 20 minutit, siis 180 peale jne), sest eelmisel korral tuli pealmine koorik nii kõva, et nugagi ei tahtnud läbi minna.
Juuretise sain muidu inimeselt, kes on leiba juba tükk aega teinud (oma aasta, ma arvan) ja kui sain selle, oli tegemist täiesti toimiva ja elava juuretisega, seda oli näha. Transporditi ta mulle autoga, mähituna käteräti sisse.
Inimene, kellelt juuretise sain, tegi ise nädalavahetusel leiba sellest ja tal tuli välja nagu tavaliselt.
Praegu on aga küsimus, et kui mu juuretis mingit elumärki ei näita, kas saan tema elustamiseks midagi teha.
Prooviksin ühe korra veel, sel korral siis kääritaksin köögis, puuahju vahetus läheduses (aga mitte selle peal), et vältida üleliigset soojust. Kerkimisega ei teagi veel, mida ette võtta…
Ei oskagi kohe mitte midagi selle peale öelda, kui vaid et olen üsna kondel hetkel et viga juuretises. Kuidas Sa juretist hoiad külmas? Kas suletult või avatuna? Soovitan võtta ta ööseks külmast välja ja panna ta rätikusse mähituna, kuskile sooja seisma, ehk hakkab hommikuks mullitama.
Ega Sa Pärnus juhuslikult ei ela? Hea meelega pakuksin Sulle oma juuretist ehk oleks abi:)
Mina olen juuretsit saatnud teise linna kirjaümbrikus. Sellises täitsa tavalises, igapäevases. Pakkisin juuretise kilekotti , patsutasin ümbriku suuruseks, lamedaks. Sulgesin õhukindlalt. Lõikesin ümbriku suurused papitükid ja panen veel kahe papi vahele. Kohale läks ja täitsa toimib 😀
Tegelikult ma elan Pärnu lähedal küll 😀 ja tööle (mitte iga päev, olen tegelikult lapsega kodune, praegu lausa puhkusel 2 nädalat) käin Pärnusse.
Ma lootsin ise ka, et kui saan toimiva juuretise (ja see tegelikult teisel inimesel ju toimis), siis hakkab leib minema. Aga ei hakanud :S kohe esimesest korrast…
Iseenesest hoidsin juuretist plastik-karbis, kaas veidi lahti.
Proovisin teda ka külmast välja võtta (enne viimast küpsetuskorda), aga ei toimunud miskit, s.t. elu sisse ei tulnud. Viimasel korral hoidsin juuretist kogu leiva kerkimise aja (mil leib oleks pidanud kerkima, eksole, sest seda ta ei teinud) leiva kõrval, peale tuli ainult kuivanud koorik. Ja kuna see asi juuretise moodi välja ei näinud, viskas mees selle kogemata minema 😀 Nii et juuretise pakkumise võtan vastu küll 😀 Paraku ei tea ma praegu, millal järgmine kord linna liigun. Ja ega Sulgi vist kohe juuretist niimoodi võtta pole (ikka järgmise leivateo ajal arvestad ju sellega, et pead rohkem võtma).
Lissu – ma oleks täitsa näha tahtnud, kui postimees oleks juhuslikult teada saanud et tähtsa sisuga kirja asemel hoopis juuretist kohale veab;)
Mariann – Just täna oli jälle leivaküpsetuspäev, küll aga reedel teen uuesti leiba, siis saaksin Sulle ka juuretise võtta, nii et siis oleks juuretis Sind ootamas:)
Jah, vaesed postiljonid vist ei teagi, mida kõike nad kohale viivad 😀 (juuretis on ilmselt üks ohutumaid asju).
Aga Ragne, oleksin juuretise soovija küll. Ma hetkel ei oska öelda, millal ma järgmisel nädalal linnapoole liigun (nädalavahetusel ilmselt mitte), aga ühel päeval kindlasti, kasvõi toidupoodi tulen :D. Loodetavasti olen uue nädala algul targem ja siis saame kokku leppida, kus kohtume ja kauba 😀 üle anname.
Teeme nii, äkki Sa annad mulle oma meiliaadressi, saadaksin oma kontaktid Sulle sinna;)
Just mõtlesin, et tea, kuidas me nüüd niimoodi avalikult hakkame kontakte vahetama 😀 Või kohtume kusagil bussijaamas, et selline avalik koht või nii 😀
aga e-maili aadress on: mariann.nurmeste.001@mail.ee
Saatsin kirja:)
tere,
kui ma teen ise juuretise, kas siis mul peab sinna peale tekkima vaht, või hiljem, kui olen juba natuke jahu juurde seganud, ja jätnud 12tunniks seisma?
Siis, kui paned juuretise vee ja rukkijahuga käärima 10-12ks tunniks, siis peale seda peab tekkima vaht:)
märkamatult on täis tiksunud aasta ja kuuke veel pealegi päevast, mil onutütar mulle Pärnust Ragne saadetud juuretise tõi. ja tiksub seesama juuretis ikka edasi tänaselgi päeval 🙂 suur tänu nakatamast ja nõustamast!
täna muide proovin esimest korda neid va rimi leivavorme ja kahe tunniga on vormid ääreni ja ülegi kerkinud. niiet lükkasin ahju sisse ja kohe-kohe ka leivad sinna minemas. täna siis seemneleib ja juustuleib 😛
Oi kui tore kuulda, et leivategemine ikka veel täies hoos. Tõesti hea meel mul! Minul ka Rimi leivavormid olemas, veel proovinud aga neid ei ole, ootan mil vanad vormid täiesti ära lagunevad:)
Tere,
Otsisin poest maltoosat ja müüa soovitas osta hoopis leivasiirupit. Kas seda võib maltoosa asemel kasutada. Kui jah, siis kui palju peab panema?
Ketu
Mul kahjuks leivasiirupiga kogemusi endal ei ole. Niipalju aga kui ma kuulnud olen, siis kasutataksegi seda maltoosa asendusena, pannakse samapalju kui maltoosat!
Tegin leiba kahe leiva jagu ja panin 5 supilusikat suure kuhjaga. pudeli mõõtutde järgi u 0,5dl. Tainas ilusasti vahutas.Võtsin just oma esimesed isetehtud leivad ahjust. Loodetavasti on ka head. Kui kaua neid peaks jahutama enne proovimist? Mille järgi tean, et peab leivad ahjust välja võtma. See kord olid leivad ahjus u 1h 15min. Kõhutunde järgi võtsin välja.
Aitäh põneva blogi eest. Kindlasti võtan järgmiseks jäätise ja muu ette. Mulle meeldib kokata 😉
Ketu
Lubasin Ragnele teada anda, mismoodi tema antud juuretisest leib välja tuli.
Ja tuli. Väga hästi tuli!
Nagu eelnevalt olen siinsamas kirjutanud, olin siiani kaks korda alustanud leivategu (esimene kord siis enda tehtud, teine kord küla pealt tulnud juuretisega), kumbki kord ei ole leib hästi kerkinud (et mitte öelda, üldse kerkinud). Nüüd, kolmandal korral, Ragne antud juuretisel oli kääritamisel korralik vaht peal, leivataigen kerkis vormis väga vahvasti ja leib tuli oi kui maitsev…
Ka võetud juuretis hakkas elama, mitte ei kuivanud ära, nagu viimati…
Igatahes – suur tänu Ragnele juuretise ja kaasapandud õpetussõnade eest 😀 Nüüd tuleb hakata proovima igasugu lisanditega leiba (seemnetega tegin täna, aga juustuleib on nimekirjas järgmine).
Ketrin -Aitäh! minul on leibade ahjust välja võtmine juba peaaegu, et minuti pealt paika kujunenud. Eks see saab iga leivateoga selgemaks, kui kaua sobib just sinu ahjuga leibasid küpsetada. MInul on leivad ahjus täpselt 1 tund. Tavaliselt olen jahutanud vaid 10-15minutit pärast ahjust välja võtmist. Laps on kohe jaol, et värsked leivad on valmis ning seetõttu ei anna kauem oodata:)
Mariann – Tead, mul nii hea meel seda kuulda, et Sul leivad õnnestusid seekord. Nii tore-nii tore! Järelikult oligi viga juuretises:) Mul lähevad täna õhtul leivad ahju – üks suitsulihaga, üks seemnetega ja üks üdini šokolaadiga:)
Leivad tulid maitsvad 🙂 Ühe sisse panin sibulat, peekonit ja parmesani. Teise sisse kuivatatud aprikoose. Sain nüüd leiva pisiku ja jätkan tegemist! Eks tegemisega jah tulevad kogemused.
mul kõht küll hetkel täis, aga see sibula-peekoni-parmesani leib ajas suu vesistama:)
Tegin eile teistkorda leib. Seekord tulid paremad välja. Nüüdsest jätkan tegemist 🙂 Aitäh veel kord abi eest! Täna teen kaneelikukleid. Mõtlesin,et proovin ka śokolaadirulle teha, pannes śokolaadikreemi (Nutellat) vahel. Vaatab, mis välja tuleb 🙂
Ma võin kindlalt öelda, et šokolaadikreemiga saiad on alati õnnestuvad küpsetised ja just eriti siis, kui paned sisse just õiget Nutellat.
väga kokkamisvõõra inimesena tunnen huvi, et kaua seda leivatainast kerkimas võib/peab hoidma. Jube keeruline on olnud leida aega, sest nädalavahetustel väga harva kodus. Kas on mõeldav, et teen taina hommikul kell 07:30 valmis ja panen kerkima ja 4-5 tunni asemel on ta mul rätiku alla hoopis 8-9 tundi? Või siis hoopis teistpidi, et panen kerkima ca 6st õhtul ja ahju juba kell 9 et kerkib ainult 3 tundi?
Omatehtud leivast täielikus sõltuvuses ja kahju oleks selle tegemisest loobuda.
Kas sa mõtled siinkohal juuretise kääritamist (soovitav kääritada ca 9-12tundi) või taigna vormides kergitamist. Taigna kerkimine oleneb sellest kui hästi need sul kerkivad (oleneb suuresti toa soojusest) Võib juhtuda, et vormid kerkivad täis juba 2 tunniga. Jahedamas ruumis aga võib kuluda selleks rohkem aega. Kusjuures talvisel ajal olid 7-8tunnised kergitamised minul täiesti tavaline nähtus:)
Tere,
Püüdsin algusest kommentaare lugema hakata, et oma probleemile lahendus öeida aga umbes veerandi peal väsisin ära… 😀
Igatahes… Esiteks, ma siin lugesin, et mõnel külmkapis juuretis vahutab ja kihiseb ja ei tea mida veel. Mul küll sellist asja pole? Olen sellest juuretisest teinud kaks leiba, täna tegin kolmanda. Imselt on ta siis väeti nõrguke alles? Kuidas vunki juurde saab anda?
Teine probleem, ilmselt tulenevalt esimesest, on et tanas ei kerki. Minu viga on see vist et jätan ta kerkima kaussi kus taigna kokku segan ja alles siis tõstan vormi. (Nii palju ülevalt kommentaaridest sain segeks, et peab kohe vormi kerkima panema 4-5h). Okei aga mul ei kerki kausis ka eriti..
Ja kui ahju panen, siis lööb nii hullult lõhki. Ilmselt hakkab siis tagantjärgi kerkima või ma ka ei tea… Täitsa jamps kohe.
Noh ja koorik on ka muidugi hirmus kõva. Kuigi panin veeanuma ka ahju. Pärast mässisin märja köögiräti sisse, siis läks veits pehmemaks.
Ah jah, see suhkru kogus. Ma teen samuti 2/3 kogusega ja panen sellele 1 dl suhkrut. Appi kui magus… Kas peabki olema? Ilmselt maitse asi…
Aga üldiselt on leiba tore teha. Naljakas, et põhimõtteliselt ainult jahust ja veest saab nii maitsva asja. Täna panin paki sifkasid ka sisse ja nämm nämm.. Misiis et magus 😀
Edu kõigile!
PS: Ragne ma olen Su blogi fänn! Vahel loen seda niisama ajaviiteks. Eile tegin kondenspiima ja täna tegin sellest jäätist. Panin pohlad ka sisse… Ihii, varsti hakkan supermodelle vaatama ja maiustama!!
Diana, kohe alguses, kui Su mure hakkasin lugema oli selge, et tegu on veel liiga nõrga juuretisega. Umbes kolm leiva küpsetamist veel ja siis hakab juuretis alles jõulisemaks minema. Leiva kõvadus tuleb sellest, et leib ei ole kerkinud. Õhem küpsetis küpseb ju kiiremini läbi. Magususega on sama lugu, pinnalt väiksem leib on magusam kui korralikult kerkinud kohev leib. Nii, et jaksu ja kannatust:) (kui soovi, võin alati juretisega abistada:))
Aitäh, Ragne!
Ma alguses mõtlesin, et küsingi kellegi käest juuretise, aga siis sai minus võitu soov ikka kõik ise teha. Seega ma kogun kannatust ja jändan oma juuretisega edasi kuni leib päris õige saab.
Heh, vaatamata minu arvamusele, et leib ei saanud just parim, on juba pool otsas… :))
Igatahes suured tänud julgustamast!
Edu ja päikest!
Ma arvan, kui leivad oleks veel ilusti kerkinud ka, siis küpsetaks sa juba uut leivakogust:)
….ja kui juuretisega kannatuse kaotad, anna teada;)
Minul läks vist leivategu täitsa sassi. Esimest korda teen ka ning kogemusi ei ole. Kõigepealt nullist alustades peab juuretis seisma toatemperatuuril. Minul on aga pidevalt toas 20 kraadi. Äkki liiga külm? Edasi aga, kui 12 tunniks käärima panin, siis ei tekkinud üldse eriti mingit vahtu. All oli see paks osa, siis vahepeal vesi vms ning pealpool mõned juuretisest jäänud leivatüki imepisikesed tükid ning nende ümber hästi, hästi vähe vahtu. Või võibki esialgne juuretis selline hästi nõrguke olla, et vahtu põhimõtteliselt ei teki.
Tainas oli ka selline imelik, jäi tohutult käte külge kinni. Kas keegi oskab öelda, kus ma vead tegin?
Liis – 20 kraadi kindlasti liiga külm ei ole, täiesti sobiv soojus. Kui on tegemist uue juuretisega, siis kohe kindlasti erilist vahtu alguses kääritamisel ei teki, teine asi võib aga olla selles, et lisasid liiga vähe jahu. Algne kääritamistainas peab olema selline paksu kamasupi sarnane!
Tegin selle leiva valmis. Maitsel polnud viga, aga väga nätske oli seest. Järgmine päev oli seistes nii kõvaks läinud, et peaaegu süüa ei saanudki seda. Seega midagi ikkagi vussi läks küpsetades. Kas leib peab välimuselt (seestpoolt siis) olema suhteliselt poeleiva moodi, või on ta ikkagi natukene teine.
Teine asi, kas jahu tuleb lisada nii palju, et ta alguses ei lörtsu ja hiljem hakkab? Kaua üldse peaks tainast sõtkuma? Võib-olla ma sõtkusin ka liiga vähe.
Proovin lähiajal igatahes uuesti!
Juuretis on Sul liiga nõrk veel, pead veel leiba antud juuretisega küpsetama, et see tugevamaks läheks. Kõvadus on tingitud sellest, et kerkimata leib küpseb kiiremini. Sisemuselt on leib täitsa leiva näoga, võrdleksin välimust näiteks Pärnus lahtiselt üüdava poeleivaga – sellega on üsna sarnane.
Jahu peab lisama niipalju, et tuleks selline paks leivataigen, kui jahu on piisavas koguses, siis hakkab lörtsu ka kostuma. Sõtkumise kohapealt sõtkun mina seni, kuni jahu on ilusti tainasse sõtkutud, rohkem mitte.
Tere Ragne… Ma olen täitsa algaja leivaküpsetaja ja olen nüüd hädas siin nagu mustlane mädas. Kõik on ilus ja tore ja leivad vormis kerkimas, aga need kerkivad hirmsa hooga. Pidin ühest vormist taigent vähemaks võtma, muidu oleks üle ääre tulnud. Mis ma nüüd teen? Kaua ma neid kergitan siin ja millal võin ahju panna? Tegelikult need leivad siin ju kerkinud alles 1h. Äkki sa märkad…Mul on vastusega kiire ka ju… Varsti me vist peame kummikud jalga panema ja leivataignas kõndima:( Aitäh juba ette vastuse eest!
Oi, tundub, et ma juba vastusega hilinenud. Aga annan siis edaspidiseks mõned nõuanded:)
Ahju võid pista vormid kohe, kui vormid on ilusti täis kerkinud. Taigna kerkimise kiirus sõltub täiesti temperatuurist. Mida soojem ja sobilikum, seda kiiremini kerkib. Mida rohkem suve poole, seda paremini kerkib. Minu sõbrannal kerkivad leivad 1,5 tunniga ilusti täis.
Ühesõnaga, pane ahju, kui tainas ilusti kerkinud. Järgmine kord võid panna tainast veel ühte vormi, kui see sellise hooga kerkib:)
Aitäh Sulle, Ragne… Saime oma esimesed leivad valmis ja mis ma oskan öelda – ei läinud meil see esimene vasikas aia taha, kuigi hirm oli mul küll suur:) Nad tõesti kerkisid hirmsa hooga. Nüüdseks on kolmest leivast alles ainult 1,5 ja sööjaid on olnud kolm. Poest leiba tõenäoliselt mõnda aega kindlasti ei osta. Aitäh Sulle, et oled nii kenasti minusugustele põmmpeadele asjad lahti seletanud:P
Tere. Ma pole varem kommenteerinud, aga mulle väga meeldib see blogi. Loen tihti ja otsin ideid. Aga mul on leivateo kohta küsimus. Ma usun, et kui kõik kommentaarid läbi loeksin, siis saaksin oma küsimusele vastusele, aga neid on liiga palju selleks. Küsin siis nõu: Mida ma valesti teen, kui leib jääb seest nätske? Küpsetan täpselt sellistel temperatuuridel, nagu sa oled soovitanud. Kasutan Kaarli rukkijahu kui ka Veski-Mati jahu pooleks (kuidas kunagi, vahel ka ainult Kaarli jahu). Natuke sõtkun/klopin ka tainast, nii kaua kuni käsi haige, aega pole võtnud. Vormides kerkib ilusti, 5 tundi lasen umbes kerkida (viimasel korral kapi peal, varem olen ka ahju soojendanud ja sinna pannud). Küpsemisel pealt ei pragune. Välimus jääb täitsa ok. Käärima läheb ka ilusti, haiseb päris korralikult.
Oskad sa midagi arvata, milles võib asi olla?
Mina oma kogemusest arvan nii, et kuna ahjud on erinevad,siis Võib olla nii, et Ragne antud küpsetusaeg ei sobi just teisele. Ise ma küpswetan hoopis erineva süsteemiga. Leib on mul ahjus 200°C 20minutit ja siis 180°C veel 20 minutit. Kui aga võtsin kasutusele digitaalse sisetemperatuurimõõtja, siis tuli välja et see teine 20 minutit läks alati üle. Ja loodan alati temperatuurimõõtjale. S.t. et leib on ahjus 180°C kauem , kui 20 minutit. Leib ei jää seest tooreks, kui sisetemperatuur on 96°C (saial on see 94°C)
Mida Ragne ütleb 🙂
Nõustun Sinuga LG. Kuna tundub, et juuretis korraliku elujõuga, siis selles asi ei ole. Ka teised leivategemise protsessid tunduvad toimivat. Aga ahjus võib viga olla küll, selles mõttes et iga ahi on erinev. Kui leib jääb seest nätske, siis vajab see rohkem küpsetamist, kasvõi 10-15 minutit ja lõpptulemus võib sootuks teine olla. Soovitan soetada ahjutermomeetri, see näitab temperatuuri täpselt.
Tänan vastuse eest! Ahjutermomeeter mul on, ahi on suht uus (pool aastat kasutuses) ja seni on termomeeter näidanud sama temperatuuri, millele ma ahju seadistanud olen. Pöördõhku kasutan ka.
Kui ma küpsetan nii, nagu sinu õpetuses kirjas, siis kipub mul leib lõpus juba pealt liiga pruuniks (loe: tumepruuniks ehk mustaks) minema. Samas ei oska ma arvata ka ju seda, kui kaua peaks 180 kraadi juures küpsetama ehk kuni valmimiseni. Aga eks järgmine kord hoian tsipa kauem.
Eile tehtud leiva panin täna veel pooleks tunniks ahju. Ma küll ei kujuta ette, kas selline järelküpsetamine aitab, aga proovida tasus.
Kas võib asi olla ka taigna paksuses? Äkki on vedel või liiga paks hoopis?
Leiva tumedaks minemise vastu aitab vana hea hõbepaber – kui näed, et leivad liiga tumedaks kipuvad mine – pane neile foolium peale, aitab kenasti.
Kui paksu taigna sa üldse teed? Kui tuleks Sul liialt paks tainas, siis ei kerkiks see ka väga hästi. Liiga vedelale tainale ei teki aga küpsedes seda leivakumerust peale.
Nii…proovisin uutmoodi: tegin taigna natukene paksema, kui seni ja küpsetasin 200 kraadi juures 40 min, siis panin fooliumi peale, alandasin kuumuse 180-le ja panin veel 50-ks minutiks ahju. Tulemus: senini parim, kuid mitte veel see õige. Kumerus oli läinud, kui fooliumi pealt ära võtsin. Ja seest oli veel natukene toores. Oluliselt vähem eelmistest kordadest, kuid siiski. Taigen oli nii paks, et sõrmega vajutades jäi lohk, mis pikapeale kinni vajus.
Homme proovin jälle.
Aga kas selles ei või asi olla, et alguses tuleb liiga kiiesti paks koorik ümber ja siis ei saa enam seest küpseda? Või ongi see asja eesmärk, et koorik ruttu tekiks?
Põhjus, et kumerus antud juhul kadus on see, et panid liiga varakult fooliumi peale – ju oli tainas liiga pehme.
Alguses peab küpsetama üsna pikka aega (mina 20 minutit) kõrge temperatuuri (250c) juures. See on vajalik selleks, et leib ehitaks endale kooriku ümber et siis vaikselt hakata seest küpsetama:) nii et alguses peabki koorik tekkima…
tunnen veel huvi, kas sa veeanumat ka ahjus leibade küpsetamisel kasutad?
Tere leivaküpsetajad!
Mina teen leiba nii, et juuretise võtan sellest esimesest kääritusest, peale 12 tundi, vedelana ja maltoosat ei ole selle "esimese teo" sisse seganud, alles siis kui taigna valmis segan.
Tahtsingi küsida, kas maltoosa "käärimise" aeg on ka oluline? Ehk peaksin ta kohe taignasse segama? Ja kas on ka mingi piir kui palju minimaalelt ja kui palju max. seda lisada võib, kas on võimalus, et ta maitse mõrkjaks muudab?
Mu leivateod on hästi õnnestunud, aga viimasel ajal tundub, et justkui mõrkjas maitse oleks juures. Maltoosat olen pannud 1,4 l vee kohta 4 spl. Veel olen lisanud 4 spl linaseemnejahu igale leivateole.
Kas on võimalik, et miski nendest mu leivad natuke mõrkjaks muudab?
Aitäh kui leiate aega vastata!
Tere-tere:) Maltoosa kogus küll 1,4 l vee kohta liialt suur ei ole. Mina olen viimasel ajal aga ainult linaseemnejahu peale üle läinud (selles mõttes, et maltoosat enam väga ei lisa). Linaseemnejahu lisan umbes peotäis. Äkki võib olla et maltoosa sul vana? Soovitan vaadata kuupäeva pudelil. Järgmine kord võid muidugi proovida nii, et maltoosat ega ka linaseemnejahu ei kasuta leiva tegemisel.
Mulle meeldib kui leival on jumet, maltoosa ja linaseemnejahu annavad leivale kena värvi, lisaks on neil mõlemal veel igasugu häid omadusi 🙂
Aga oskad sa öelda, kas olekski siis õige maltoosa lisada kohe kui leib 12 tunniks hapnema panna? Ma olen lisanud alles enne vormidessepanekut.
Ja kas maltoosa peab seisma külmikus või toasoojas, seda ei loe ma pudelilt välja, säilivusajaga on kõik OK.
Mina olengi lisanud maltoosat kohe siis kui 1 l vee ja rukkijahuga käärima panen. Teistpidi pole proovinud. Maltoosat hoian tavalises kapis, mitte külmas.
Tere taas. Olen nüüd vahepeal 2 korda leiba teinud. Kirjeldan.
1. kord: küpsetasin 200 kraadi juures 2 tundi, koorik kõrbenud, seest toores. Põhjus minu arvates mittekerkinud leivas.
2.kors: 230 kraadi – 20 min, 200 kraadi – 15 min, 180 kraadi – 15 min, 150 kraadi – 40 min ning peale selle lasin jahtuvas ahjus veel 20 min olla (välja võttes oli ahi umbes 110 kraadi juures). Tulemus: lahtise koorikuga pealt suhteliselt tume ja seest toores leib. Kerkimisel ilmselt prpbleem. Jätsin leiva vormi kerkima aknalauale päikese kääte umbes 6 tunniks (läksin ise kodust ära). Koju jõudes oli näha, et leib on ääreni rätiku vastu kerkinud ja siis alla vajunud. arvasin, et kui ahju panen, siis kerkib uuesti, aga ei kerkinud.
Miks leib alla vajub? Kas pean ta kohe ahju panema, kui on ääreni kerkinud? Kas rätik PEAB peal olema?
Olen ilmselt juba jube tüütu, aga tahan ka head ja ilusat leiba, mis oleks seest küpse ja pealt mittekõrbenud.
Teise korraga kerkis sul leib lihtsalt üle. Kindlasti oli hästi soe aknalaual, mistõttu leib ka kiiremini kerkis. Kohe kui leivad on ääreni kerkinud, siis tuleks nad küpsema panna. Vastasel juhul võibki juhtuda nii nagu Sinul – leivad vajuvad uuesti alla. Rätik täiesti peal ei pea olema. Minul on vormid vooderdatud pisikese tekiga ning rätiku ääred on teäi äärte peal, nii ei puuduta rätik vormegi. Kui rätiku lihtsalt vormidele paned on üsna tõenäoline et see rätiku külge kinni jääb.
Loodetavasti oli natuke abi ning kindlasti edu !!!
tere
kas keegi saaks mulle oma juuretist kasvõi müüa.enda oma ei taha kuidagi välja tulla
Kui Pärnu liiga kaugeks ei jää, siis võin mina heameelega niisama juuretist pakkuda:)
Tere, Ragne!
Mul tekkis selline küsimus. Kuuma suve ja puhkuseajaga ei ole teinud leiba vähmeasti kuu, kahtlustan isegi, et 1,5-2 kuud. Juuretis on kogu see aeg külmkapis olnud. Kas ma peaks teda hakkama enne uut leivategu "elustama". Kuskilt kunagi lugesin, et kui nii pikk vahe jääb, siis võib juuretist enam mitte töötada või heal juhul saab talle mingil viisil elu sisse puhuda. Aga kas oskad öelda, kuidas? 🙂
Parimat,
Nora
Asi on selles, et juuretis läheb lihtsalt vanaks, nagu iga teinegi toiduaine pärast pikemat seismist. Kui juuretisel tugevat käärimise ja hapu lõhna juures ei ole, siis on juuretis arvatavasti veel elujõuline, kuigi 1,5 kuud on väga pikk aeg ühele juuretisele. Kui juurestis on vana, siis tuleks lihtsalt kellelstki uus juuretis võtta:)
Tere,
mul "teevad" leivad praegu vormis viimast kerkimist 🙂 See on mu esimene enda tehtud leib, ootan väga suure põnevusega.
Tahtsin muidu oma äparduse ka ära mainida. Kõik oli ilus ja tore ja plaanipärane.. kuni tänase hommikuni. Eile õhtul katsin suure kausi (selle sekundaarse juuretisega) paksu vatitekiga, lülitasin vannitoas radika 40 kraadi juurde ja asetasin taigna põrandale radika kõrvale 12- tunniks kerkima. Suur oli mu üllatus, kui ma hommikul vannituppa minnes avastasin, et mu pagana soojalembesed kassid olid öösel vannitoa ukse lahti murdnud ja sooja teki peale magama läinud 🙂 Tekk oli taigent täis, kihisev ja mullitav kiht oli kõik teki küljes. Kausis polnud mingit elutegevust näha ja taigen oli väga vedelaks muutunud. Lisasin siis taignale pisut suhkrut ja rukkijahu, mässisin uue teki sisse ja panin otse radikale. Seisis kaks tundi ja voila! ilus mullitav käärimine oli olemas 🙂
Kui leib valmis saab, annan maitseelamusest teada 😉
Renata.
Renata – praeguse kuumaga pole mõtet v'ga soojusega kaasa aidata, juuretis kerkib iseenesestki:) Aga jään ootama kommentaare valmisküpsetatud leivale:)
Tervitus Hiiumaalt! Kuidas on võimalik saada selle retsepti kogusega 3 kilost leiba? Minul tulevad leivad 700-800 grammised…Või annavad kaalu juurde need lisandid (seemned ja puuviljad)? Vaevalt siiski nii palju.
See 3 kg on ligikaudne kogus. Leibade raskus oleneb ju sellest, kui paksu taina teed ning jahu lisad. Muidugi ka lisandid annavad väikese osa raskusest. Kui teen näiteks suitsuliha juustu leiba siis nende kogus on juba 150g + 200 g. Eile tegin just leiba ning kaalusin huvipärast leivad ära. Kaalud olid järgmised:
723g
857g
1086g
Päris 3 kg ei ole, aga peaaegu:)
Tere Ragne,
mul on küsimus selle juuretise reanimeerimise kohta. Kui ma nüüd lisan juuretisele keefiri ja jätan ta seisma 12 tunniks. Kas siis peale seda pean sinna lisama vett ja jahu ning veel seisma jätma või võin kohe teha sellise taina, mille saan juba vormidesse panna? Ma loodan, et ei tulnud väga segane jutt:)
kohe tainast valmis ära tee, lisa ikka vett ja jahu ka, siis lase seista ning alles siis tee taigen, mida vormidesse paned.
Tänud
Tervitus vahepeal Norrast ka 🙂
Norras on päris mõnus jahuvalik – erineva jämeduse ja jahvatusega. Olen niisiis avastanud, et esimene juuretisekäärmine tasub teha jämeda jahuga ja pärast tainast segades on kõige parem peenike jahu. Nii on käärmine-kerkimine kõige edukam. Eestis vist see Kalevi oma on selline vahepealne, aga kui ökokaid või muud sellist kuskilt saada, siis soovitan proovida.
No nii maris, kui eestisse satud, siis pista jahu ka ikka kohvrisse:)
Väga tore on näha Sinu põhjalikku leivateo õpetust. Täpselt niiviisi õpetatakse ka leivategemise kursustel.
Väga tubli oled. Ja ma arvan, et paljud võlgnevad Sulle tänu, et Sa neid vabast tahtest aitad ja õpetad !
Palju edu Sulle !:))
V.L. 🙂
Tere Ragne!
Sattusin su blogi peale juhuslikult, kui otsisin netist õpetust leivateo kohta, ja pean ütlema, et mulle väga meeldivad su retseptid, kindlasti proovin tulevikus teisigi. Igatahes tahtsin pajatada oma esimesest leivateost.
Tahtsin oma leiba päris ise teha, seepärast hakkasin ka ise juuretist kääritama. Esimene läks igatahes hallitama. Otsustasin, et ühe korra veel proovin, kui siis ka välja ei tule, lähen külapealt juuretist otsima. Teisel korral (2 viilu leiba pudistasin kaussi, peale valasin vett ja keefiri) läks aga asjale elu ilusti sisse (puupliidi ääre peal hea soe tal olla), kuigi 2 päeva pärast jäi elu vaikseks ja mullid kadusid ära. Siis lisasin natuke rukkijahu ja natuke vett ja õhtuks oli ilus vahukiht peal. Siis õhtul hilja lisasin pool liitrit vett ja pool liitrit jahu (selline vedela mannapudru paksune jäi juuretis), jätsin jälle puupliidi ääre peale ööseks seisma rätiku alla ja hommikul vahutas see ka ilusti. Sõtkusin sisse suhkru, soola, linaseemned ja jahu. Niisiis on mul nüüd esimesed leivad kohe-kohe ahju minemas, vormis on taigen 2 tunniga kahekordseks kerkinud. Nüüd ootan hirmsa põnevusega, mis neist saab.
Kõikidele katsetajatele soovin jõudu ja kannatust, pole see leivategu nii keeruline midagi:)
V,L. – tänud, mul see blogimine juba tegelikult selliseks mõnusaks toitvaks hobiks saanud:)
Anneliis – Ma tõesti loodan, et esimene leivategu õnnestub, Kui juba nii hästi kerkinud on, siis ma arvan et lõpptulemus on maitsev:)
tere, kas juuretisel võib lasta kauem ka käärida kui 12tundi?
Ei soovita kauem lasta kääritada – 12 tundi on maksimum. Ideaalis võiks käärtamise aeg jääda 10 tunni juurde. Üle 12 tunni kääritades tekib leivale selline hapukas maitse juurde…
Mina omast kogemusest julgen öelda, et leib ei tule hapu, kui juuretis jääb käärima 12 tunniks. Oma tuttavatele, algajatele soovitan ka , et 12 tundi kääritada ja et kes tahab hapukama maitsega leiba, see võib aega julgelt üle lasta. Ja kes soovib vähem hapumat leiba, see vähendagu aega. Eks see hapusus tuleb endal paika panna, oma maitse järgi 🙂
LG – uskumatu, aga Sinu postitus oli kolmesajas kommentaar siin leivaretsepti juures:)
Eks see muidugi oleneb maitsest, mile on aga üle 12 tunni kerkinud leib juba hapukas, üldiselt proovin oma leibade kääritamisega jääda 10 tunni juurde.
Sellegipoolest järgmise leiva teen 10 tunni kääritusega. Lihtsalt huvitab, kui suur vahe on minu leiva maitsel. Ja ei mäleta, kas olen Sulle oelnud aitäh selle teema eest!? Postitusi on ju 300 :))) tore. Kuid topelt ei kärise, seega aitäh selle teema eest. Jõulud on saabumas ja siit saan väga maitsvaid magusaid leiva retsepte jõuludeks.
Uskumatult kuum teema, 300 kommentaari on ikka tase! Ka mina piilusin esimeste leivategemiste puhul siia ja olen senini tänulik, et baaskursuse siit blogist kätte sain. Tänud, Ragne!
Tahtsin nüüd lihtsalt kommentaariks öelda, et mina kääritan esimest korda tavaliselt ikka 12+ tundi ja leib liiga hapuks pole kunagi läinud. Vahepeal kippus juuretisel väge väheseks jääma ja nüüd olen vahel veel nii teinud, et lükkan juuretise paar tundi enne tainategu "käima" s.t. segan juurde veidi vett ja rukkijahu ja lasen mullitama tõusma. Siis teen vedela esimese taina ja kääritan seda õhtust hommikuni ning hommikul sõtkun paksu leivataina valmis, mis kerkib oluliselt kiiremini (tavalisel 2-3 tundi). Esimesele vooruga segan hulka ka paar supilusikatäit linnasejahu ja leib on oma olemuselt selline magushapu hästi tume (natuke saaremaa leiva moodi). Meile on just selline variant hakanud meeldima.
Aga muidugi eks see leivategu ole iga perenaise käekiri ja ajapikku kujuneb kõigil oma stiil välja.
Viimati, kui lasin veidi rohkem taignal käärida, viisin valmisleivad külakostiks. Ma ei tea, kas asi on selles, et kui külaskostiks miskit viid siis oled rohkem kriitilisem… aga igastahes mulle leib tookord kohe mitte ei meeldinud. Seetõttu on minule 10-tunni kergitus lollikindlam.
Leivaküpsetamine on minu üks põnevamaid avastusi seni – õkskõik kui kiire mul on – siis alati leidub igapäevaselt minu kapist kodu-küpsetatud leiba.
Tuuli – lnnasejahu kotike on ka minul kapis olemas ning päris-tihti pistan paar peotäit seda jahu ka taignasse – leival kohe teistsugusem maitse:)
Ega muud kui – Jätku leiba!
Tere, mul on selline mure, et leib kerkib enne ahju minekut ilusasti vormi suuruseks, aga kui ahjust välja võtan vajub alla tagasi. Aga samas on leival ilusad augukesed sees, ja nätskeks ka ei jää.
Miks see nii võib olla?
Karmen
Selle võib olla kaks põhjust:
Taigen on veidi liiga vedel ning vormis kerkib tainas liialt täis.
Kui tainas kerkib liiga vormi servani, siis ahjus küpsedes küpseb leiva pealmine osa peaaegu et täiesti sirgeks:)
Ilusat leivategu, Ragne
Sain ka täna oma eluesimesed leivad valmis. Nagu eksami oleks ära teinud.:) Selline värin oli sees, et kas saab ikka hakkama või mitte. Ühesõnaga leivad tulid välja. Juuretis kääris ilusti, kuigi algul vaatasin, et polegi vahtu. Vormis kerkis ka tainas hästi, isegi alla 2h. Ainult jäi küsimus, kui paks see tainas ikka peab olema. Panin jahu ikka hoolega. Ja nn. sõtkumisest ka ei tulnud midagi välja. Lihtsalt panin rusika sisse ja siis tegin käe lahti. Mingit erilist plörtsu ma küll ei tabanud. Ja algul ei tulnud taigna voolimisest ka suurt midagi välja, kui lõpuks taipasin käed märjaks teha. Ühte panin linaseemneid ja kahte siis hapukapsast, muna ei jõudnud panna. Käisin vahepeal lapsega teatris ja läks jube kiireks. Leivad jäid veidikene nätsked. Aga hullu polnud ja julgen isegi ühe pätsi ämmale saata. :)Endale mulle meeldivadki nätskemad leivad rohkem, kui kuivad. Aga siis järgmine kord hoian veidi kauem ahjus. Ja peab vist sisetemperatuuri mõõtja ka ostma. Aga kuidas see siis käib. Kas võtan siis leiva korra välja ja siis mõõdan või hoiangi seda mõõdikut kogu küpsemise aja ahjus leiva sees.
Niisiis püüangi nüüd iga nädal leiba teha. Super lahe! Aitähh Ragne!:)))))))))
Jäi veel küsimata, kas kliisis ka võiks sisse panna?
Kommenteeriks ka veel, et eespool kommentaarides oli juttu pöördõhuga töötavast ahjureziimist. Minu teada pöördõhuga valmib toit kiirem, kui tavalise reziimiga.
Minu meelest kodune leib jääbki "nätske" Ja mulle endale meeldib ka selline just kõige rohkem. Endal on selline sisetemperatuuri mõõtja, kus varras torgatakse leiva sisse ja varda taga on traatjuhe, mis lükatakse digitaalse mõõtja taha ja see mõõtja on ikka väljas. Juhe võib olla ahju vahel, nii see on ette nähtudki. Midagi sellist: https://www.konebox.fi/PublishedService?file=page&pageID=9&itemcode=112071
Minu ahi on ka keerdõhuga aga millegipärast leiva küpsetan ikka ilma keerleva õhuta. Ise ka ei tea miks 🙂
Ja ikka jäi veel küsimata, mitu minutit siis ikka küpsetada see viimane lõik 180kraadi juures? Ise küpsetasin 40minutit ja oleks vist veel võinud küpsetada veidi. Palju üldse küpsetamisele aega kokku kulub?
Oi Maia, juba ammu olen juba mõelnud, et kas leiba küpsetasid ja kuidas need välja tulid.
Leiva ideaale konsistensti saavutamine on täiesti katsetamise küsimus. Oleneb ju sinu ahju tugevusest ja kuumusest, Minul kulub leibade küpsetamiseks täpselt 57 minutit. Viimase 180 kraadi juures küpsetan 10 minutit.
Leivanätskuse saad ära kaotada küpsetamisaja pikenemisega. Sisetemperatuuri mõõtjaid on kahte erinevat, sellist nagu LG kirjeldas ja sellist mis on selline ora, mille otsas on siis ring koos temperatuurinäitudega. Minul on see viimane.
Põõrdõhuga küpsetades pead arvestama sellega, et siis on ahju temperatuur 20 kraadi võrra suurem, st et pead alandama ahjukuumust selle võrra. Kui retseptis on näiteks ettenähtud küpsetada 200 kraadi juures, siis pöördõhku kasutades pead temperatuuriks panema 180:)
Ja lisandeid võid igasugu panna, kõik mis pähe tuleb kasuta leivataignas lisandina;)
Ma siiski pean lisama ka kommetaari (kuigi muidu ei tavatse netis kommenteerida) kuna arvan, et vast on kellelgi abi. Minu esimese 10 nässuläinud leivapätsi probleemid ja lahendused:
1) Leib nätske või suisa vedel seest – taigen oli liiga vedel.
2) Leib on hapu – jah, kogu see retseptis antud suhkrukogus tuleb ikka ära panna ja mitte kaloreid lugeda 🙂
3) Leib küpseb pealt katki – ahi on liiga äkiline (seda õpetas mulle vanaema).
Minu viimased leivad on olnud maitsvad ja imeilusad!
Väga head nõuanded – aitäh! Kusjuures täna (16.11.2010) viin läbi Pärnu Kohvikus Mahedik leivakoolitust, kus ma koostasin paberile mõned vihjed, miks leib ei pruugi välja tulla ning mis on peamised probleemid – selliste nippidega täitus terve A4 leht mul:)
Tere.
Vabandan oma võhiklikkust aga hakkasin leiva jaoks jahu tellima ja pidin natukene üllatuma kuna pakutakse täisterarukkijahu ja seda omakorda nii tavaline, peen kui ka sõre? Mis vahe neil nagu on, milline just leiva küpsetamiseks sobib:)
Tegelikult see oleneb suuresti sellest, millised maitseelistused endal on. Mina teen peen-jahvatusega. Leib jääb niimoodi nö pehmem.
Proovisin juuretist valmistada. Juhtus see, et peale 3 ööpäeva seismist läks pealt õrnalt hallitama. Kasutasin õunamahla ja 2 viilu rukkileiba. Kauss seisis radiaatori kõrval rätiku all. Kas protsess läks liiga pikale, et hallitus tekkis? Või oli äkki liiga soe?
Siis oli vist jah liiga soe keskkond…
Tere Ragne,
aitäh toreda blogi eest! Sattusin siia netist leivategemise öpetust otsides. Olen aga ka teiste su retseptide hulgast juba üht-teist huvitavat leidnud, mis kindlasti järeletegemist nöuavad.
Nüüd aga minu leivateo juurde. Täna küpsetasin teist korda. Maitselt on mölemad korrad olnud mmmmmmh… Muidu ei saa aga just rahul olla.
Kommentaare lugedes olen isegi jöudnud järeldusele, et viga peab olema juuretises. Ei teinud seda ise vaid ostsin poest. Ei teagi täpselt millest seda poe oma tehakse. Vöi lihtsalt ei sobi Saksamaa juuretis eesti leivatoks:) Siinsest poeleivast ei tahtnud ka tegema hakata. Äkki proovin järgmine kord siiski…
Esimesel korral ei läinud mu kört üldse käärima. Panin selle külma köögi süüks ja lasin veelkord 12 tundi teki sees sooja radika all seista. Mingi aja järel tekkisid pinnale aimatavad mullikesed, mis siiski möne aja möödudes jälle kadusid. Küpsetasin leiva köige kiuste ära ja tulemus oli üllatavalt maitsev. Tainas kerkis isegi veidi ja leib nätske ka ei olnud. Uimane mina, unustasin taignast uue juuretise vötta. Niisiis tuli teine kord jälle poejuuretis vötta.
Seekord hoidsin körti ilusasti soojas. Köigepealt koogiküpsetamisest veel soojas (kuid mitte enam kuumas) ahjus. Siis teki sisse mähitult radika all. Pörandakütte asemikuna sai taignakauss endale alla soojaveekoti. Isegi kütte jätsin ööseks sisse, et taignal ikka mönusalt soe oleks. Peale u. 15 tundi kääritamist polnud peal mitte mulliraasugi, vahust rääkimata.
Seekord ei kerkinud leib üldse. Tütre tehtud kakuke aga kerkis ilusti. Jälle nagu eelmine kord – leib maitseb hästi, ei ole ka nätske aga on täiesti lame.
Milles asi? Miks kerkis see kakuke?
Üks küsimus on mul veel. Ma ei ole ikka hästi aru saanud, kui paks see tainas olema peaks. Panen muudkui jahu juurde ja ikka jääb sötkudes hirmsasti käte külge kinni. Vöi ongi rukkijahuga nii?
Mingit lörtsuvat heli sötkumisel minu tainas ka ei teinud. Tegi aga vuss-vuss kui öhk välja tuli (vöi sisse läks).
Kas olen väga saamatu leivategija? Alla anda ka ei tahaks. Ei saagi vist enam, sest tütar, kes muidu leiba suu sissegi ei vöta, arvas, et peamegi nüüd kodus leiba tegema ja poest enam osta ei tohi 🙂
Edu sulle blogi kirjutamisel ja tänud ette nöuannete eest.
Kadri
Tere Kadri:)
Minu arvamus on selline, et ju see poejuuretis selline nõrguke ole. Kas kasutad ikka korralikku rukkijahu (ei ole kursis saksamaa valikuga:)? Minu soovitus on seda juuretist edasi turgutada. Edasi turgutamise all mõtlen ma leibade edasi küpsetamist, sest iga korraga saab juuretis väge ikka juurde ning olen kindel et kolme-nelja küpsetamisega on leivad juba õiged. Loodetavasti ei unusta sa ainult vahepeal juuretist järgmiseks korraks võtta:)
Edu, ja loodetavasti annad teada vahepeal, kuidas leibade küpsetamine läheb;)
Tere Ragne,
kui öige su oletus oli. Juba järgmine leivategu önnestus. Kääritasin juuretist ca 15 tundi ja leib tuli veidi hapuvöitu.
Tänanse leiva unustasin ahju (kolasin sinu blogis pojale sünnipäevakoogi retsepti otsides 😉 ). Seetöttu küpses koorik paksuks ja leiba on raske löigata. Maitseb aga priimalt.
Küll ma kunagi selle perfektse leiva ka ära teen 🙂
Kadri
Paksuks küpsenud koorik oleks ehk pehmenenud, kui oleksid leivale ahjust võttes peale pannud märja käterätiku ja selle peale veel kuiva rätiku ja siis laskund leivad jahtuda !? Leivad muidugi ennem vormist eemaldanud, kui rätikud paned.
Hei Kadri,
Jah paksenenud kooriku vastu aitab korralik niisutamine ning see ei ole enam juuretise süü õnneks.
Mul tõsiselt hea meel, et juuretisest asja sai, nüüd ei ole muud kui leibasid ka edaspidi küpsetama hakata ja mine sa tea ehk varsti loeme lehest, et eestlane avas Saksamaal leivapoe:)
Ega ma seda paksu koorikut juuretise süüks ajanudki, ikka oma vana pea süü 🙂
Märg rätik seekord paksu koore vastu aidata ei tahtnud. Mul oli küpsetamise ajal kauss veega all ja pärast jahtus leib ka niiske räti all. Järgmine kord panen kella helisema…
Mul ka hea meel. Nüüd tuleb juba isu veidi jahude ja seemnetega eksperimenteerida. Idee on järgmisele leivale lisada tatrajahu.
Jaaa, ja siis nimetan intervjuus sind oma inspiratsiooni allikana 🙂
Kas tohin kasutada su leivaretsepti oma blogis? Tölgiksin selle meelsasti saksa keelde.
Kadri
No aga siis jään ma huviga intervjuud ootama:)
Minul oli ka nii, et kui esimesed leivad tehtud, siis oli soov katsetada erinevate lisanditega, huvitav ju, kuidas maitseb leib kui taignasse on lisatud veidi riivitud porgandit, rohkelt seemneid või küüslauku.
…ja oomululikult võid leivaretsepti oma blogisse ülesse panna:)
Olen proovinud erinevaid retsepte ja alati on kõik nässu läinud. Tegin nüüd selle õpetuse järgi ja kõik õnnestus juba esimesel korral. Tegin juuretise õunamahla ja leivaga. Kõik käärimisprotsessid olid õiged ja leib kerkis väga hästi. Maitse oli ka lihtsalt suurepärane.
Aitäh.
Sügav kummardus, kui otsustasid leivateo kohe päris algusest – juuretise valmistamisest alustada. Ise läksin mugavamat teed ja otsustasin juba täie võimsusega juuretist kunagi leivategemise alguses kasutada
Plaanin ka leiba tegema hakata.
Kui Teha ühe leivavormi jagu, siis tainast 1/3.. kas juurestist ka kolmandik peotäit või ikka terve?
Siis kui teen ühe pätsi leiba olen võtnud juuretist veidi väiksema peotäie. täpselt kolmeks pole jaganud, lihtsalt tuleb võtte veidike väiksem kogus:)
Tere, Ragne!
Kõigepealt suured tänud nii toreda blogi eest 🙂
Nüüd asja juurde … lugesin esimesed 200 kommentaari läbi ja, kuna vastust ei leidnud, siis küsin … Alustasin ka mõned päevad tagasi oma esimese leivateoga. Kohe päris algusest. Panin hapupiima ja leiva kaussi ning rätiku alla vannituppa põrandasoojendusele hapnema. Nii oli ta seal 2 ööpäeva. Eile võtsin sellest massist 4 sl ja lisasin vett ning rukkijahu. Segasin ning mässisin kausi saunalinasse ning panin uuesti põrandale sooja kohta. Täna, 16 tundi hiljem, polnud vahutamisest juttugi 🙁 Vaid hägune vesi oli selle massi peal. Mis valesti läks? Kas jätsin juba algselt liiga kauaks (2-ks ööpäevaks) hapnema? Keerasin muidugi põrandasoojendust natuke kuumema peale ka ja äkki läks liiga kuumaks? Kas liigne kuumus võib ka kuidagi "kurja" teha?
Tervitades,
Kaja
Tere!
Tahtsin veelkord öelda tänud selle retsepti eest. Olen otsinud siinseid (juuretisega) leivategemise öpetusi ja tean, et kui oleksin need enne leidnud, ma praegu ise leiba ei küpsetaks. See tundub olevat teadus omaette 🙂
Kusagil eespool vist oli küsimus, et kas saab juuretist valmistada ka lihtsalt veest ja jahust. Siin seda meetodit ainuvöimalusena pakutaksegi. Proovisin isegi, ainult et nisujahust ja önnestus hästi. Sellest tehtud saiakesed tulid ülimaitsvad.
Tervitused Berliinist
Kadri
Kaja – vabandan veidi hilinenud vastusega, viibisin nädalakese netimaailmast eemal:)
see on tegelikult täiesti normaalne, et ei vahuta, juuretis ju nõrk, Lisa rukkijahu ning tee see leivatainaks, lase kerkida ning siis pista ahju. Iga korraga tuleb juuretisele jõudu juurde ning nii umbes viie korraga on leivad tekstuurilt nagu päris:)
Blaurosa-rõõm:)
Tere
Olen Sinu blogi järgi leiba küpsetanud eelmise aasta jõuludest ja siiani nagu oma jõudude ja siinsete kommentaaridega hakkama saanud. Sul on väga vahva ja kiiduväärt blogi. Eriti meeldib mulle väga kiire ja asjalik tagasiside ja abivalmidus.
Olgu veel öeldud, et minu leib on ka väga maitsev. Aga nüüd olen ikkagi takerdunud mingi "nähtuse" otsa, millest ei oska ise väga palju arvata.
Nimelt leib kerkib ilusti ja jääb pealt ilus kumer ja siis äkki nagu vajub kokku. Mitte lohku, aga siledaks (pole enam kumer) ja jääb selline nagu krobeline. Nagu mullikesed oleks peal. Ma ei tea, kas keegi teda siis koputamas käinud? pudeli lauale pannud liiga kõvasti? Pärast seda leib igatahes enam ei kerki. Ja see on nüüd juba 2 viimast leivategu juhtunud.
Ja veel üks küsimus. Ütled, et leiva jaoks oleks ideaalne kerkimisaeg 6h. Mina ei saa aga kuidagi kergitada üle 2h, sest juba selle ajaga võib ta mul olla üle ääre (täna kerkis 1,5h). Ometi taigent panen vormi ca veerand, igal juhul alla poole. Ja mingis väga soojas kohas ta nüüd kah ei ole. Kas peaksin kuidagi midagi peale hakkama, et ta ikkagi saaks kauem kerkida ja jääks siis veel maitsvam ?
Ilusat suve.
Kairi
Hei,
Kõigepealt suur tänu kiitvate sünade eest:)
See miks kerkinud leivale tekib lohk võib tekkida kahest asjaolust (need põhjendused, mida mina olen märganud):
1. Leivatainas on liiga vedel
2. (ja üsnagi tavaline põhjus) leib kerkib vormis liiga palju, st et pane tainast vormi veidi vähem – vormis ei tohi tainas üle vormi kerkida, nii küpseb leib siledaks pealt.
Kerkimisaja kohta olen ka varem öelnud, et kui leib kerkib ilusti oma vormi suuruse täis, siis pista see aga ahju. Leiva kerkimisaeg oleneb suuresti kerkimiskohas olevast soojusest. Suvel on töiesti tavaline kerkimisaeg 1,5-3 tundi. Talvel, jahedamal ajal kerkib leib tavaliselt 5-6tundi, aga see loomulikult oleneb toatemperatuurist. Minul on talvisel ajal jahedam, nii et pean arvestama pikema ajalise kerkimisajaga.
Soovin edu!
Kui juuretist säilitada karbis, külmkapis, et kas siis peab karbi sisse auke tegema, et õhk juurde pääseks? Lugesin ühest blogist nii aga ise nii ei tee. Kuidas sina soovitad?
Mina hoian juuretist tavalises säilituskarbis, nii et kui juuretis õhku tahab, lükkab ise karbi kaane kergelt pealt ära. Nii pääseb aukude tegemisest.
Õhku peab juurestis saama ja minu arvates on kõige loogilisem teda niimoodi hoida. Minul juuretis ilusti elus püsinud ca 3 aastat:)
Mul on täitsa mure..
Olen nüüd juba päris mitu leiba selle retsepti järgi teinud, kuid kõik on millegipärast ahjus olles pealt lohku vajunud. Miks see nii on? Esimene taigen tuleb muidu täitsa korralik ja teine kerkib ka ilusasti (kergitan ahjus 50C juures, u 4h pärast võtan välja ja kuumutan ahju 220c-ni, panen leivad uuesti hästi ettevaatlikult sisse ja küpsetan siis järjest madalamate temp, nagu siin umbes kirjas on) aga küpsemise käigus vajub kuskil 30min pärast ära.
Varem olid leivad natukene pudisevad ka, aga siis tegin paksema taigna ja seda muret enam ei ole.
Aet – arvatavasti kerkivad Sul vormid täiesti täis või isegi veidi üle, seetõttu kipubki leib keskelt lohku vajuma või siis täiesti lamedaks pealt jääma:)
Pane vormi veidi vähem tainast, siis ei kerki tainas äärenisti vormiga täis, natuke peab tühja ruumi ka jätma. Mitte küll palju, aga veidike:)
Jaa, täitsa õigus. Vorm kerkib ikka korralikult üle. Varsti-varsti kui leib otsas, proovin vähem panna 🙂
Ja blogi on väga inspireeriv! Olen päris palju uudseid toidutegemisi ette võtnud ja kunagi pole veel mitte maitsenud või täiesti ebaõnnestunud.
Aitäh Aet, postitan retsepte, mis maitsvalt välja tuleb. Ebaõnnestumised las jäädagi köögiseinte vahele:)
Proovi kindlasti järgmine kord vähem tainast vormi panna, olen üsna kindel, et see töötab. Vähemalt minul see meetod aitas. Kunagi küsiti minult sellesamale probleemile lahendust ja soovitasin sedasama – ja see töötas:)
Ühes soome väga soositud toidublogis on ka ebaõnnestumised ära toodud.Minu meelest väga tore. On isegi pildid ja muidugi seletused ja põhjendused. Minu meelest väga hea. Saab lugeda ja võrrelda enda ebaõnnestumistega 🙂
See on jah üks ideedest, et jagada ka ebaõnnestumisi. Aga kuidagi keeruliseks läheb blogimine siis:)
Välja tuli! 🙂
Aitäh aitäh aitäh
Tore kuulda:) Maitsvat leivaküpsetamist:)
Tere,
Olen lugenud siit ja sealt aga ikkagi on üks asi arusaamatu – ilmselt kuna olen leiva tegemise alal täielik võhik.
Igatahes ei saa ma aru, et kui mul on leiva ja peti segu nüüd käärinud paar päeva ja on tekstuurilt kördi paksune, kas siis nüüd võtan sellest omakorda peotäie, lisan sellele liitri vett ja rukkijahu ning jätan veel 12h käärima?
Ette tänades,
Kadri
Just täpselt nii:) Aga ära ehmata, kui esimestel kordadel leib ei kerki üldse, juuretis on lihtsalt veel nõrk. Kui aga võtad iga leivateo ajal juuretist järgmiseks küpsetamiseks, siis saab juuretis üha enam jõudu juurde:)
Nüüd siis esimene leivategu seljataga. Ei tea kas algaja õnn või miski muu igatahes kerkis leib üllatavalt hästi – oma poole võrra kindlasti. Leiva pisik on nüüd igatahes minus oma koha leidnud ja jätkan katsetamist :). Suur suur aitäh sellise informatiivse blogi eest :).
Kadri
Omast käest võin öelda, et leivaküpsetamine on täielik sõltuvus. Koguaeg tahad ikka küpsetada ja süüa seda münusat värsket leiba:) Edu!
Tere!
Tore, et selline blogi olemas on. Sain siit palju kasulikku! Mul on veel ka väike mure. Nimelt unustasin eile leivateo käigus järgmise juuretise võtta!, ei tea kuida aga unustasin. Tuli meelde siis kui leib juba ahjus oli. Muidu oleme juba terve suve oma juuretisega leiba teinud. Hirus kahju on muidugi. Nüüd oleks küsimus, et tahaksin oma leivast uue juuretise teha, Kuidas seda kõige mõistlikum oleks teha ja kui palju aega enne järmist leiva tegu selle ette peaks valmistama.
Suured tänud ette abi eest!
Kristin
See on ikka nukker, kui juuretis ununeb võtmata.
Tegelikult soovitan juuretise valmistamise kohe ette võtta. Ca 3-4 päeva peaks arvestama juuretise algse versiooni tekkimisega. Sõna algne kasutan seetõttu, et alguses juuretis väga nõrk ning leib meenutab pigem lössi vajunud hapupiimaleiba. Nii tuleb arvestada, et alles ca 5ndal korral on leib juba täiesti leiva nägu:)
Tere Ragne, mul nüüd juuretis valmimas sinu juhiste järgi ja käärib ilusti. Aga küsimus selline, et kui tahan ühe pätsi leiba, mis peaksid siis järgnevad kogused olema?
Kui teen ühe pätsi leiba, siis juuretist võtan väiksema peotäie. Vee, soola ja suhkrukogused jagan kolmega.
Tere, jagan kaa oma õnne. Tegin kõik algusest lõpuni ise ning esimene leib tuli super, kõik kiitsid. Nüüd siis teine kord käsil, leivalõhna tuba täis:) eks näis kuidas teine kord õnnestub.. pabin sees kuna kõik ootavad imehead leiba jälle:)
Suured tänud Sulle Ragne ilusa ja põhjaliku õpetuse eest!
Rõõm kuulda. Isetehtud leib on ikka kordi parem, eks?:)
Tere Ragne!
Äkki Sa oskad mind aidata ja öelda, mida ma valesti teen.
Nimelt tegin leiba ja leib sai küpseda 250 kraadi juures vaevalt 10 minutit, kui juba oli koorik peal. Kui oleks lasnud veel 10 minutit olla, siis oleks pealt juba kõrbenud olnud. Proovisin tikuga ja seest oleks ka nagu küpse juba. Ahi ei tohiks nagu kraade valetada.
Taigna tegin muidu täisterajahuga, aga jahukoguse panin umbes. Sai selline… mitte vedel-mitte paks taigen.
Mis ma valesti teen või mida ma teisiti tegema peaks
Mariana
Olen 8 aastat küpsetanud ise rukkileiba ja vormis meeldib rohkem teha (1l vett+1-1,100kg jahu) Aga teen ka aegajalt pätse /1l vett+ 1,5kg jahu) Ikka kaks korraga ja küpsetamine on enam-vähem nagu Ragne õpetanud on. Esimene kord kuulen et nii lühikese ajaga on leib küpse!? Kas siis oli ka?
250°C – 10 minutit
230°C – 10 minutit
200°C – 10 minutit ja
180°C – 10 minutit
Kasutan ka digitaalset sisetemperatuuri mõõtjat. Sisetemperatuur peab leival olema 96°C siis ei jää leib tooreks. Aga selle mõõtja ja ahju aeg on põhimõtteliselt sama ehk paari minuti vahe on, et mõõtja piuksub paar minti ennem kui ahju aja järgi veel aega oleks.
Aga kuulame mida Ragne arvab.
Pärast selgus, et leib oli seest siiski nätske, kuigi küpsetasin teda veel edasi peake 250 kraadist küpsetamist. Samas koorik hakkas juba tõesti mustaks minema.
Ehk järgmine kord läheb paremini. Seni olen teinud kuivpärmi põhjal leiba ja on välja tulnud. Nüüd mõtlesin, et prooviks juuretisega ka. 😀
Mariana
Ise ei ole aastaid enam pärmi kasutanud. Alguses ehk aasta aega, kasutasin presspärmi. Pelgasin et äkki leib ei kerki. Siis julgesin pärmi ära jätta ja leib tuleb väga hea. Juuretisega olen teinud kogu aeg, Kuid kui on võimalik soetada digitaalne sisetemperatuuri mõõtja , siis soovitan soojalt, kasutan seda tihti keekisde, stritslite, leiva, saja ja muidugi lihade küpsetamisel. http://hintaseuranta.fi/API/products/828050/defaultimage/jpg300x270
Oktoobrikuu Maretis olen leivateost, nippidest ja ebaõnnestumistest veidi pikemalt kirjutanud. Varsti panen selle ka siia blogisse ülesse. Küll aga soovitan katsetada sellist küpsetamist, ehk sobib see paremini: kuumuta ahi 250 kraadini, pane leivad ahju ning alanda kuumust koheselt 200 kraadini. Seejärel küpseta leivad valmis 50minutit -1 tund.
Aitäh vastuste eest. 🙂
Eks ma katsetan edasi. Ainult tuleb uuesti juuretist leida/teha, sest ma ju loomulikult ei võtnud. 😀
Aga pole hullu. Katsetamist jätkan kindlasti, sest endiselt pole poest saada korralikku lihaleiba ja oma ühte lemmikut rosina(koorik)leiba tahaks ka teha proovida. Samuti on isetegemise juures positiivne see, et nisujahu lisama ei pea.
Mariana
Mida Sina, Ragne, arvad, kas untsuläinud leivast leivasuppi annaks teha? 🙂
Ma mõtlen selline leib, mis on ikka ära küpsenud, kuid veidi nätskeks seest jäänud.
Kui kuskilt juuretist ei saa, siis mahepoed müüvad juuretist väga edukalt. Edu katsetamisel!
Loomulikult saab. Parema maitse saamiseks tuleks leivaviilud ennem ahjus kergelt röstida, mis aitab ka ju veidi küpsusastet parandada:)
Tere! Väga hea postitus ja väga õpetlikud kommentaarid, sain hulga targemaks – tänud! 🙂 Sooviks nõu, kuidas on kõige tõenäolisem üsna nõrgugest/poolsurnud juuretist elus hoida, kui ca 4 nädalat ei ole võimalik temaga tegelda ja külmkappigi ei saa jätta? Tuba on vaheldumisi soe ja öösiti külmem, tõenäoliselt sellepärast ei lähe juuretis ka väga vahuselt käima – üksikud mullid..
Soovitan lugeda ka seda minu viimati blogitud postitust leiva valmistamise kohta. Seal on mõningaid ideid ja soovitusi: http://kokkama.blogspot.com/2013/11/leiva-valmistamise-abc-nipid-soovitused.html
4 nädalaga võib juuretis isegi täiesti elujõuline olla. Minul on vist olnud veidi alla nelja nädalal juuretis külmkapis ja õnneks toimis. Küll aga võib juuretise sügavkülma panna ning seejärel järk-järgult sulatada siis seda. Kuigi pean hoiatama, et alati ei pruugi sügavkülmutatud juuretis elus püsida!
Tere Ragne ja teised!
Vägev blogi:)
Olen algaja leiva küpsetamise huviline ja tekkis paar küsimust peale esimest kahte proovimist.
Mulle meeldib pätsileib ja sellepärast jändan pigem sellega, kui vormileivaga.
1. Kui paks peab pätsileiva puhul tainas olema? Kas käte ja kausi külge ei tohi kleepuda?
2. Tegin eile Ragne retsepti järgi taigna. Kleepus kausi ja käte külge. Panin paberiga ahjuplaadi peale ja siis veel kolmeks tunniks kerkima. Algselt vormisin ca.10×25 cm pätsi, kõrgusega 10 cm, päts püsis ilusti vormis. Silusin pealt siledaks. Peale kergitamist, oli päts laiali vajunud ca. 20x40cm, kõrgus 5cm. Kuidas vältida seda laiali vajumist/kerkimist? Kas rohkem jahu?
p.s. iseenesest tuli teise korra kohta väga mõnus, koorikuga leivapäts, mida ei anna võrrelda poe omadega.
Tänud ette
Raivo
Kui valmistada pätsileiba, siis tuleb tainas ikka tunduvalt tugevam teha. Tainas peab üsna tugev jääma, et käte ja kausi külge enam ei kleepuks.
Vormitud leiva laialivalgumine oligi tingitud vähesest jahu kogusest.
Edu:)
…unustasin veel lisada, et siis peab muidugi arvestama ka sellega, et leiva tekstuur tuleb pisut teine, kui vormis vähema jahuga küpsetatud leib. Aga kõik oleneb maitsest, minule isiklikult meeldib, kui jätan leivataina vedelama, nii on lõpptulemus parajalt kohev ja õhuline:)
Olen ise leiva tegemisel kasutanud leivasiirupit. Kas Sa oled proovinud? On maltoosa parem? Kui kaua avatud pudel säilib?
Mina kasutan ka leivasiirupit, olen sellega nii rahul et ei olegi enam maltoosat igatsenud.
Mina viimasel ajal maltoosat ei kasuta. Kasutusel on aga tihedalt linnasejahu. Soovitan piiluda üht viimase aja leivapostitust, kus minu praegustest leiva valmistamise harjumustest kirjas: http://www.kokkama.ee/2013/11/leiva-valmistamise-abc-nipid-soovitused.html
Mõtlesin ka oma esimese leivateo ära proovida. Panin leiva keefiriga likku, täna on kolmas päev ja mingeid mulle seal peal näha pole ja arvatavasti ei tule ka, sest see segu on mul nii paksuks läinud ja pealt hakkab juba ära kuivama. Kas võin keefirit juurde panna?
Ja pean ka ära mainima, et sul on väga huvitavad ja lihtsad retseptid. Alati kui koogi isu tuleb, leian siit mõne hea retsepti 🙂
Ma olen mõned korrad seagnud ka seda segu. Kas seda üldse tohib teha või pean uue keefiri-leiva hakkama panema?
Tere-tere,
Kui segu liiga paks, siis julgelt võib keefiri lisada. Millist leiba Sa kasutasid? Kus kohas seda segu hoiad? Oluline on, et ta oleks kuskil soojas kohas kaetult, et valgus ligi ei paistaks:)
Kasutan Leiburi Ruksi. Tegin nüüd uue segu valmis, hoian seda radika peal rätiku sees. Just piilusin ja keefir on täitsa paksuks läinud. Leivaviil on nagu pinnale tõusnud ja kui seda näpuga alla vajutan, siis tuleb mingit vedelikku, aga muidu ikka täitsa paks. Elan Rootsis ja kasutan siinset keefirit, kas äkki meie keefiris asi…
Tere Ragne! Tegin ka sinu retsepti järgi leiba, sai peaaegu nagu päris, aga taigna vist tegin nii paksu, et nüüd juuretis on täitsa kõva ja kardan, et järgmiseks leivateoks on ta täitsa kuivanud. Kas võin sinna juurde näiteks maitsestamata jigusrtit lisada?
Kas jätsid juuretise ilma kaaneta õhu kätte, et see kõvaks läinud või mismoodi see nii läks? Kui juuretis on sama paks, kui oli ka leivatainas, siis las tal rahus olla ning niisama segada pole mõtet:)
Tore lugeda, justkui armastuskirjad
Tegin ka täna üle pika-pika aja ise leiba. Maitses sama hästi kui mälestus kolm aastat tagusest leivast. Proovisin esimest korda ka rosinaleiba ning ka see oli super! Aitäh, et oled inspireerinud mind oma blogiga.
Tere Ragne.
Mina asusin oma esimest leiba tegema Sinu blogi abiga 🙂 Eile õhtul panin eeltaigna sooja radika äärde seisma ööseks ja nüüd siis sain valmis leiva taigna ja panin ta kerkima, võtsin ka juuretise järgmiseks korraks ja nüüd tekkis küsimus, et kuidas juuretist säilitada, kas tohib panna kohe külmikusse ja kaane kõvasti karbile peale või peab mingi aeg hoidma soojas ja kaant ei tohi üldse peale panna?
Reelika
Tere Reelika!
Loodetavasti Sinu esimene leib õnnestub ning sellest jagub indu ka edaspidisteks leivategudeks:) Mina hoian juuretist tavaliselt toatemperatuuril kaanega suletult seni, kuni küpsenud leivad ahjust välja tulevad – siis on täpselt paras aeg juuretis külmkappi pista. Kohe ei soovita juuretist jahedasse panna, kuna see peab siiski pisut toatemperatuuril jõudu koguma:) Juuretist soovitan hoida säilituskarbis, nii saab see vahepeal vajadusel kaane pealt ära lükata:)
Tervitan,
Ragne
Võtsin oma elu esimese leiva ahjust välja, kodu on võrratut leivalõhna täis.
Pealt sai ilmselt liiga tume, mis tähendab, et järgmine kord alustan madalama kuumusega küpsetamist. Hästi kergelt oli ka mõranenud pealt, mis tähendab ilmselt, et järgmine kord lasen kauem kerkida (kerkis 4h ja 20min). See koht jäi mul natuke arusaamatuks,et kui ma ta vormi kerkima panen siis ega ju sõtkuma enam ei pea? Jääbki kerkima ja siis lihtsalt ahju kui on ära kerkinud?
Aga lõikasin siis esimese viilu lahti ka, oi see on imeline, maitsega jään väga rahule. Järgmise leiva sisse lisan ka veidi lisandeid juba ja poest ma leiba ei plaani enam osta 🙂
Aitähh Ragne inspiratsiooni eest, olen sinu blogi juba ammu kasutanud erinevate retseptide jaoks.
Rahulikku pühade aega Sulle!
Reelika
Oi, see on suurepärane uudis:) Kui leib oli pisut mõranenud, siis tuleb jah pisut kauem kergitada lasta:) Kui leib jäi tume, siis äkki sobib sulle paremini järgmine küpsetussüsteem: kuumuta ahi 250 kraadini, seejärel pista leivad ahju ning pane kuumus kohe 200 kraadile ja küpseta leibasid 55min-1tund.
Jah just täpselt. Kui tainas vormi juba kerkima pandud, siis rohkem sõtkuda ei tohi. Lase tainal rahulikult kerkida ning seejärel pista ahju:)
Häid jõule Reelika ja kui küsimusi tekib, siis kindlasti küsi;)
Tere,
Küpsetasin selle retsepti järgi kahel korral
Esimene kord tegin ise juuretise. Leib ei kerkinud enne küpsetamist ja jäi seest tooreks.
Teine kord ostsin juuretise taluturult ning taigna vormidesse valamisel see ka kerkis enne küpsetust, kuid seest jäi endiselt täiesti tooreks. Ning ahjus olles kerkimiseasemel vajus kokku.
Lisandeid ei pannud tegin täiesti tavalise leiva.
Kas oskate palun nõu anda, milles võib asi olla!
Ette tänades!
Olen rukkileiba küpsetanud üle 10 aasta ja pea iga nädalalõpp. Mina kasutan sisetemperatuuri mõõtjat, mis ei ole ahjuga päris sünkroonis 🙂 Kui sisetemperatuur on 96°C siis ei ole ka leib enam seest toores. Et ahjus kokku vajus ??? Selle põhjus huvitab mind ka. Endal leib jääb sooja ahju kerkima tavaliselt 5-6tunniks ja kui ära unustan siis veel kauemaks 🙂
Kas ahju pannes sai leib kergelt raputada, et kokku vajus? VÕi ehk oli tainas liialt vedel?
Mina sisetemperatuuri mõõtjat ei kasuta, aga iga ahi on erinev ja olen lihtsalt läbi katsetuste saanud endale oma ahjuga sobivad küpsemisajad ja -tempseratuurid.
Kui leib oli pealt juba kenasti küpsenud ja krõbe, seest aga pisut toores, siis soovitan küpsemistemperatuuri vähendada ja -aega pikendada. Kõik tuleb aga läbi katsetuste ja esimesed korrad leiva küpsetamisel ongi tihtipeale oma ahju tundma õppimiseks:)
Tere Gerli:) Kaua sul see juuretis seisis? Ehk siis kui pikk oli kahe leivateo vahe? Kui leib on nätske, siis võib ühe põhjusena juuretist süüdistada küll. Samas on nii palju erinevaid põhjuseid, miks nätske jäi.
Kas lased leibadel korralikult vormid täis kerkida? Kas leivad kerkivad enne ahju minekut ilusti? Kas enne leivataina valmistamist on juuretis korralikult vahune?
Hallo, ik heb net goed nieuws met u gedeeld, vooral u, die een financieel nodig heeft. Iga ontmoette Sabinhelps, mis finantseerib 47 000 eurot, kui üürib 3% purgi kohta. Ik heb de lening binnen 72 uur ontvangen. Ze on eerlijk en serieus. Kui soovite ühendust võtta meiega: sabinhelps@gmail.com, siis võite saada rohkem teavet kui teil on vaja ühendust võtta, kui soovite ühendust võtta meiega: sabinhelps@gmail.com.
Olen päris mitu korda varem leiba küpsetanud, kuid miskipärast vajub leib ahjus alati kokku. Olen proovinud kõpsetamisel erinevaid temperatuure ka. Mis võib põhjuseks olla?
Kuna ma ei suuda siit kommentaaridest õiget kommentaari enam üles leida, siis vastan siin all küsimusele!
Liina küsis: Olen päris mitu korda varem leiba küpsetanud, kuid miskipärast vajub leib ahjus alati kokku. Olen proovinud kõpsetamisel erinevaid temperatuure ka. Mis võib põhjuseks olla?
Tere, Liina! Pakun, et tainas on liialt vedel. See võib põhjustada taina kokku vajumist. See mure on tihtipeale paljudel. Lisaks võib põhjuseks olla vormi liigne raputamine, aga kui igal korral leib lohku vajub, siis see ei pruugi põhjuseks olla! Lisaks võib üheks põhjuseks olla ka ahju liialt madal temperatuur!
Kas järgmist juuretist ei võeta mitte enne, kui lisatakse sool ja suhkur?
Tere, Tehakse nii ja naa. Ehk siis mõlematpidi on õige ning soovitan toimida nii, kuidas leivategija ise rohkem harjunud on. Mina olen 11 aastat leiba teinud ning alati võtnud peale jahude ja soola-suhkru lisamist, kui enne lisandite (seemned, ürdid jne) lisamist.
Mina olen leiba nüüdseks küpsetanud 15 aastat pea iga nädalalõpp. Segan tainaks juuretise, vee, jahu , soola ja suhkru. Siis võtan juuretise ja seejärel lisan lisandid. Ehk siis samamoodi nagu Ragne.
Tere. Kas juuretise tegemiseks peaks leib olema ka juuretise baasil või võib olla ka pärmiga rukkileib?
Keegi uuris leivajuuretise valmistamise kohta siinsamas postituse kommentaariumis, miskipärast ei saa otse vastata. Kirjutan seetõttu küsimuse ja vastuse siia:
Anonüümne: Tere. Kas juuretise tegemiseks peaks leib olema ka juuretise baasil või võib olla ka pärmiga rukkileib?
Võib olla ka pärmiga valmistatut, hea oleks, et sisaldaks võimalik palju rukkijahu:)
Tere. Kas isevalmistatud juuretise pind peaks ka vahutama hakkama või piisab, kui kuulen mullitamist st käärimise protsess on alanud? Seejärel panen koos jahuga edasi käärima ja jään vahust pinda ootama? Tänud ette vastuse eest.
Tere,
Isevalmistatud juuretise pind peaks ikka vahutama. Mul vahutab see päris tugevasti. Seega soovitan veel pisut oodata, et see ka juba vahutama hakkaks:)
Lisasin uue portsu keefiri peale, kuna keefir oli kōik leiva sisse imendunud. Loodan, et hakkab lähipäevadel tööle…
Segu peab olema vedel, seega peab vajadusel täiendavalt vedelikku lisama, selleks sobib kas keefir või vesi:)
Tere, minul probleem sama. Torkasin sõrmedega augud tainasse, et näeksin kerkimist ja pealt silun alati märja käega ilusaks ka. Ometigi kerkimise ajal muutub kogu leib pealt praguliseks. Praod ise mingi 3mm sügavused.
Liina – aga siis on süüdi liialt kõrge temperatuur kerkimisel. Kas kergitad ahjus?
Tere Ragne ja teised leivaküpsetajad!
Kõige pealt tänan Ragnet selle blogi, kogemuste jagamise ja nõuannete eest ja teisi kommentaariumis osalejaid oma murede ja rõõmude jagamise eest! Nii palju tarkust ja kogemusi… 🙂
Olen kunagi varem ka proovinud leivaküpsetamist käppa saada, kuid ei õnnestunud. Loobusin tookord, kuna põhjuseks oli vilets ahi, mis ei suutnud temperatuuri hoida piisavlt kõrgel. Nüüd siis uus ahi ja uus katsetus. Juuretise sain proffessionaalselt leivaküpsetajalt ja see on head väge täis. Käärib-kerkib nagu üks õige vägilane. Kõik super, aga… Kui taigen kerkinud ilusti vormi täis ja ahju pandud vajub taigen mingil põhjusel alla ja leib jääb nätskeks. Täpsustan, et ei raputa ega kolksuta ahju pannes. Olen väga ettevaatlik. Allavajumine ei toimu kohe vaid mõne aja pärast alles. Eelmise küpsetuskatsetuse lõpus sai soetatud ahjutermomeeter, mida nüüd ka uues ahjus kasutan. Minu ahju max temperatuur on 250c. Termomeeter näitab aga 225c kui ahju meelest peaks olema 250c. Kas võib olla, et allavajumise põhjus on liiga madal esialgne temperatuur? Praeguseks olen kaks küpsetust teinud õpetuse järgsete temperatuuride- ja ajaga. Mõtlen, et äkki peaks küpsetamise aega pikendama? Uuel ahjul on pöördõhu funktsioon, mida olen ka kasutanud mõlemal korral, kuna kuulsin, et sellega ei pea küpsetustemperatuur nii kõrge olema. Jätkan ahjuga eksperimenteerimist ja järgmiseks korraks mõtted küll juba teistmoidi tegemise koha pealt valmis, aga loeks ikkagi hea meelega, mis kogenumad küpsetajad sellest probleemist arvavad. Tänud ette ja ikka jaksu leiva küpsetamisel! 🙂 Irka
Tere!
Suured tänud nii pika ja põhjaliku kommentaari eest! Seda, et leib vormis triiki küpseb on juhtunud nii mõnelgi minu tuttaval. Oleme jõudnud lahenduseni, et vorm on tainast liialt täis, mistõttu ei saa see vormi enam täielikult kerkida. Liialt täis vormis leiba ahju pannes ei kerki enam leib niimoodi ilusti ümmarguseks. Seetõttu soovitan vormi alguses kohe vähem leivatainast panna:) Ehk on sellest abi.
PS! Kui kasutada pöördõhku, siis on see äkilisem ning võib julgelt arvestada 20 kraadi väiksema kuumusega! Ehk siis, kui tavarežiimil küpsetada 250 kraadi juures, siis võib pöördõhku kasutades panna temperatuuri 230le.
Tänud, Ragne! 🙂 Proovin homme kohe järgi. Juureris sai just jälle käärima pandud. Irka
Loodetavasti õnnestus ilusti:)
Ma olen tänaseks 10a proovinud leiba teha. Alati ajanud tiku tulega retseptis järge ja teinud kõike gramni ja kraadi täpsusega. Tulemus alati sama. Koorik täieati katki ja leib seest täiesti nätske ja tooes. Miks?
Tere! Püüame asjale jaole saada:) Koorik läheb katki, sest ahjukuumus on liialt kõrge ja leivatainas ei ole saanud eelnevalt korralikult kerkida. Kui palju leivatainas tavaliselt enne ahjuminekut on kerkinud? Kas vaht tekib käärimisel juuretisele peale? See, et leib jääb keskelt toores on tõenäoliselt kergitamise ja juuretise süü.